Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti suursaadik Suurbritannias: tihedad suhted brittidega annavad suurepärase aluse NATO kollektiivkaitse usutavusest

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
16. jaanuar 2017 18:14
Briti sõdurid | FOTO: Scanpix

Eesti ja Suurbritannia head suhted, tihe ja efektiivne kaitsekoostöö ning mõlema riigi tugev panus NATOsse annavad suurepärase aluse kollektiivkaitse usutavusest potentsiaalsele vaenlasele, kirjutab Eesti suursaadik Suurbritannias Lauri Bambus.

Tänapäeva maailmas, kus riikide heaolu ja kodanike turvalisuse nimel tuleb riikidel üheskoos seista, peame meiegi oma liitlastega olema solidaarsed ja ühiste eesmärkide nimel kokkuleppeliselt panustama.

Eestit saame ise, nagu ka meie riigi külalised, pidada turvaliseks riigiks, kuid selle nimel on tulnud ja tuleb palju tööd teha. Innovaatiliste lahenduste loomise ja uute tehnoloogiate ellu rakendamisega oleme lisaks positiivse ja edumeelse riigi kuvandi loomisele üheskoos teinud reaalseid samme oma turvatunde suurendamiseks.

Seda tööd on läbi aastakümnete teinud nii valitsusliikmed ja ministeeriumid kui kaitseväelased, kohalikud omavalitsused, aga ka üksikisikud igas maakonnas Eestis, aga ka välismaal.

Tuleb silmas pidada, et lisaks suurenenud rahvusvahelisele terrorismiohule peame kriitiliselt hindama olukorda maailma poliitmaastikul laiemalt, seda nii lähinaabruses kui kaugemal. Arvestama peame poliitikute seisukohtade, riikide nähtava tegevuse ja üldise poliitilise meelsusega, aga ka sellega, mida nimetame digimaailma ja küberjulgeolekut ohustavateks teguriteks. Sageli on kasutusel ka «hübriidohud», mida paljud nimetavad ka «varjatud ohtudeks».

Suurepärane sõber Suurbritannia

Integreerinud väga tihedalt rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, on Eestil palju sõpru, kellega üheskoos seista oma julgeoleku ja ühiste väärtuste eest. Üheks selliseks suurepäraseks sõbraks on kahtlemata Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, seda nii Euroopa Liidus kui NATOs, OECDs ja ÜROs, rääkimata väga tihedatest kahepoolsetest suhetest, mis väljenduvad sh edukas majandus-, haridus- ja kultuurikoostöös.

Tema kuningliku kõrgeaususe Walesi printsi Harry visiit Lõuna-Eestisse / Foto: Arvo Meeks / Valgamaalane

Meie ajaloolised koostöösuhted Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiga ulatuvad juba Eesti Vabariigi sünniaega. Suhete algusajaks võib lugeda Eesti Vabadussõja perioodi, mil Suurbritannia saatis oma kergeristlejate eskaadri admiral E. A. Sinclairi juhtimisel kindlustama Eesti rannikut.

Oluline on rõhutada, et Ühendkuningriik oli üks neist riikidest, kes jätkas Eesti riigi tunnustamist ka peale 1940. aasta okupatsiooni ja oli esimeste seas, kes 1991. aastal taasiseseisvunud Eestit tervitas.

Seepärast oleme pidanud igati mõistetavaks, et just Ühendkuningriik toetas Eestit liitumisläbirääkimistel Euroopa Liidu ja NATOga ühinemiseks.

Mõlema organisatsiooniga ühinemisel suurenes riikidevaheline kahepoolne läbikäimine veelgi. Eesti kaitseväelased ja ametnikud on oma teadmisi ja oskusi täiendanud erinevates Suurbritannia õppeasutustes ning vastastikku ühisõppustel osaledes.

Veelgi enam – alates 2004. aastast loodud esmastest Briti ja Eesti kaitseväelaste vahelistest ametialastest kontaktidest ja sidemetest rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Iraagis kasvas välja tihedam relvavendlus Afganistanis. Nimelt alustas 2006. aastal Põhja-Afganistanis meie väekontingent teenistust koos Briti sõjaväelastega ja samal aastal liiguti koos Helmandi provintsi.

Selles ühes Afganistani sõja kõige keerulisematest paikadest teeniti koos kuni 2014. aastani. Neid aastaid meenutatakse Suurbritannias sageli, nagu ka seda, kui ladusalt toimis koostöö Eesti kaitseväelastega. Kahjuks langes Afganistanis üheksa Eesti kaitseväelast, kümned said haavata, kuid kõiki mäletatakse ja neile antakse au ühtviisi nii Eestis kui Suurbritannias. Vigastatud Eesti kaitseväelaste eest kanti hoolt Birminghami Headley Court rehabilitatsioonikeskuses sarnaselt Briti sõduritega. Just rasketel hetkedel tunned sa sõpru kõige paremini.

Eesti on valmis liitlasvägede vastuvõtmiseks

NATO liikmesriikide koostööd ja tegevusplaane nii alliansi sees kui organisatsiooni koostööpartneritega on pidevalt analüüsitud ja arengukavades on tehtud pidevalt korrektuure.

Kui Eesti, Läti ja Leedu liitumisel NATOga leiti, et vastliitunud riikide õhuruumi tuleb võimalusel ja vajadusel turvata, siis 2012. aastal otsustasid liikmesriigid Chicagos, et Balti riikide õhuturvet tuleb tagada alaliselt. Seda ka Eestis paiknevast Ämari lennuväebaasist.

Teiste NATO riikide õhuväelaste seas on korduvalt meie õhuruumi valvanud Suurbritannia lennukid. Nii on Suurbritannia ja Eesti kaitsekoostöö organisatsioonisiseselt ja kahepoolselt edukalt laabunud ka Eestimaa pinnal.

NATO 2014. aasta Newporti tippkohtumisel kokku lepitud uued arenguplaanid said kinnitust 2016. aasta tippkohtumisel Varssavis. NATO peab reageerima julgeolekuohtudele senisest laiemalt. Selleks otsustas NATO paigutada oma kirde- ja idatiivale täiendavate jõududena oma lahingugrupid.

On märgiline, et Eestisse paigutatava lahingugrupi raamriigiks saab olema Suurbritannia.

Samuti tuleb rõhutada, et lahingugruppide saatmine pole mitte oma jõuga ähvardamine, vaid NATO eesmärgiks on oma liitlaste kaitse ja turvalisuse tagamine läbi usutava heidutuse.

NATO raske pataljoni lahingugrupp hakkab paiknema Tapal ja tegutsema koos 1. jalaväebrigaadiga. Ühendkuningriik panustab 800 sõduriga, jalaväe lahingumasinatega Warrior, tankidega Challenger 2 ja luuredroonidega. Prantsusmaa panustab järgmise aasta esimeses pooles umbes 300 sõduriga ja praeguste plaanide kohaselt ka raske relvastusega. Hiljem vahetavad taanlased Prantsuse kontingendi välja. Foto: Scanpix

Siinkohal ei saa mööda kokkuleppest, et liitlasriikide kaitsekulutuste tõstmine kahele protsendile SKTst peab olema iga liikmesriigi eesmärk. Kahtlemata on oluline, et kokkuleppeid täidetakse ja seepärast saame ka meie öelda teistele liikmesriikidele, et kaitsekulutuste tõstmine ei ole üksiku riigi huvi vaid ennekõike kõigi liitlaste ühistes huvides. Korduvalt on esile toodud riike, kes kahe protsendi piiri täidavad.

Mõistes, mida tähendab julgeolek ning mida peame selle nimel tegema, on hea tunne öelda, et Suurbritannia ja Eesti täidavad endale võetud kohustusi ning koos Poola ja Kreekaga oleme nende nelja Euroopa riigi hulgas, kes NATO riikide kaitsekulutuste kokkuleppelist protsenti täna täidavad.

Boris Johnson Foto: Scanpix

Mitmel korral on Eesti panust NATOs rõhutanud ning teistele eeskujuks toonud ka Suurbritannia poliitikud, nende seas kaitseminister Michael Fallon ja välisminister Boris Johnson. Viimane tõi kaitsekulutuste suurendamise olulisuse välja ka oma esimeses suuremas Ühendkuningriigi välispoliitika kõnes 2. detsembril 2016 mõttekojas Chatham House, kus positiivse näitena tõi taas välja just Eesti ja Poola - riigid kuhu 2017. aastast on otsustatud saata Briti sõdurid.

Eestisse saadetava 800 Briti kaitseväelase ja neile lisaks Taani ning Prantsusmaa kaitseväelaste panuseks saabki NATO heidutusmehhanismi tugevdamine alliansi kirdetiival. Ühtlasi õnnestub läbi ühisõppuste ning suurema koostöö kohapeal tõhustada ka üksuste koostegutsemisvõimet.

Oluliseks tuleb samas pidada sedagi, mida liikmesriigid riigieelarvetest kaitsekulutusteks eraldatud vahenditest kollektiivkaitsevõimekuse tõstmiseks teevad. Nii leiavad britid, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata kaitseväelaste paremale väljaõppele ning kaitsevõime kaasajastamisele. Tõsi, Eesti sõjalennukeid ega allveelaevu ei ehita, kuid samas Eesti Kaitsetööstuse Liidu ettevõtete nutikad lahendused on igati aja- ja asjakohased.

Briti kolleegide küsimusele, kas Eesti on valmis liitlasvägede vastuvõtmiseks, saame julgelt öelda, et Eesti pole siiani üheski julgeolekut puudutavas küsimuses hinnaalandust teinud ja seepärast pöörame täna ja edaspidigi suurt tähelepanu kollektiivkaitsele, milline iganes julgeolekut ohustav risk meid ka ei ähvardaks. Olgu selleks ohuallikaks kas võimalik rünne maalt, õhust, merelt või küberruumist. NATO on kaitseorganisatsioon, mille Washingtoni lepingu kollektiivkaitse põhimõtteid sätestav artikkel 5 kehtib liitlaste jaoks igal juhul.

Ühtviisi peab kollektiivkaitse usutavus olema üheselt arusaadav olema ka potentsiaalsele vaenlasele. Seepärast tulebki meil ühiselt tegutseda. Eesti ja Suurbritannia head suhted, tihe ja efektiivne kaitsekoostöö, sh küberjulgeoleku vallas ning mõlema riigi tugev panus NATO kollektiivsesse kaitsesse annavad selleks suurepärase aluse.


Tekst on osa Eesti NATO ühingu julgeolekuteemaliste artiklite sarjast.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL
Tagasi üles