Tänaseks on Eesti inforuumis Rail Balticu (RB) teemal välja kujunenud skisofreeniline olukord, kus projekti taganttõukajad kerivad kuude kaupa äraleierdatud plaati.
Lugeja kiri: Rail Baltic – loosungid ja tegelikkus (7)
5. jaanuar 2017, 08:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhilised märksõnad on järgmised: «Lennart Meri unistus», «kiire ühendus Euroopaga», «Vene oht ja sellest lahtisidumine», «Balti koostöö arendamine», «logistilisest tupikust välja tulemine», «Soome huvi kaupa vedada ja Helsingi tunnel», «Põhja-Jäämere sulamine ja Hiina kaubad Muugale», «Aadria koridor», «Euroopa raha on vaja ära kasutada», «no nii palju on juba tehtud, kuidas me nüüd...», «silmapiiril juba paistvad RB kasulikkust tõestavad arvutused», «reisijad saavad mugavalt ja kiirelt Berliini», «RB toob meile uut transiiti ja lisaks kaudset kasu Eesti majandusele», «asi on juba otsustatud», «mida meist siis Brüsselis arvatakse» jms.
Paraku ei ole neil loosungitel reaalsusega mingit pistmist, kuid kümnete analüütikute ja ühiskonnategelaste põhjendatud vastuväited RB tänasele kontseptsioonile on seni kõlanud kurtidele kõrvadele. Virtuaalne rong juba sõidab mööda virtuaalset raudteed, ainult selle vahega, et juba kulutatakse reaalset raha, ja mitte vähe.
Eriti kummaliseks teeb olukorra see, et nii uus valitsus kui ka president on seni vältinud konstruktiivset kohtumist RB vabatahtlike analüütikute ja RB projekti kriitiliselt suhtuvate ühiskonnategelastega, olles selle asemel hoopis ühinenud eelnimetatud loosungikooriga. Senised sõltumatud analüüsid, mis on teostatud paljude erialade spetsialistide poolt (logistika, raudtee-ökonoomika, kinnisvara, majandusgeograafia, loodushoid jne), näitavad, et RB senise kontseptsiooni tulemusena ei saa me seda, mida eelkirjeldatud loosungite hüüdjad loodavad, vaid hoopis viitsütikuga sotsiaal-majandusliku pommi tervele Eestile, ja seda paljudeks põlvkondadeks.
Võiks korraldada presidendi ümarlaua, kus RB oponendid saaksid otse presidendile ja tema poolt juurde kutsutud isikutele esitada oma analüüside sisu ja põhitulemused. Vajalikud on kohtumised valitsuse liikmetega, kuna jaanuari lõpus on plaanis kolme Balti riigi peaministrite kohtumine Tallinnas ja oleks väga kurb, kui peaminister Jüri Ratas esineks seal järjekordsete lubadustega RB teemal, mitte olles kursis oluliste ohtudega, milleni RB praeguse kontseptsiooni arendamine viib.
Soovitan kõigil asjaosalistel teha alanud aastal oma mõtetes RB suhtes paradigmaatiline muutus ja asuda ette kujutama reaalset varianti, kui RB senine projekt tuleb peatada ja asendada elujõulisema ning Eestile kasulikumaga. Ehk siis, nagu pärast RB ümber toimuvaga tutvumist nimetas minu hea soomlasest ärituttav: «Poisid, ärge jookske vales suunas, pärast on pikk maa tagasi tulla!»
Endel Oja, dotsent