Kuigi merekeele nõukoda juhtis juba aasta algul tähelepanu sellele, et võrguaadressiks valitud praamid.ee on väga halb mõte, on nõukoja ettepanekutele vastajad leidnud sellele mitmesuguseid õigustusi. Mööndes, et «praam» ei ole reisilaev, õigustatakse sõna väärkasutust laia levikuga, paraku on TS Laevad seda ise levitanud. Jääb mulje, et nii ütlejad ei ole kunagi ühtki praami näinud.
Leigri koduteel demonstreeriti Eesti moodi võhiklust Euroopa rannikuriikides, sest uute laevade pardamaalingus on lisaks vöökirjale ka eelmise sadamajuhtkonna valitud võrguaadress praamid.ee. Näiteks Rootsis ei õnnestuks reisilaeva «praamiks» nimetada, kui isegi stockholmlased võivad koduakendest pukseri järel veetavat või ees tõugatavat praami näha. Eesti sadamais käivad praamid harva ja meie laevateed on elamuist kaugel, mistõttu rannal seisja praami tavaliselt ei näe.
Praam on väga lihtne järelveetav või tõugatav kaubalaev, piltlikult öeldes laeva järelkäru. Sagedasemad on liiva-, söe-, killustiku-, muda- või prügipraamid, mille põhjale reisijaid istuma panna ei saa ega tohi ja kuhu autosid saaks tõsta vaid kopaga. Võib arvata, et sõna «praam» kasutus pärineb nõukogude ajast, kui saarte laevaliiklusega tegeles Eesti Merelaevandus. Selle firma töökeel oli vene keel, milles parvlaeva tähendav sõna «parom» kõlab nagu «praam». Piinlik on lugeda TS Laevade lugupidamatust reisijate vastu: «Väärtustame väga kliendikeskset lähenemist ning «praam» on meie klientidele tuttav, arusaadav ja kergesti meeldejääv sõna.»