Madli Vitismann: riik tellis parvlaevad, aga sai praamid

Ülerahvastatud praam möödunud nädalal pealinna Dhaka lähedasel jõel. Foto: SCANPIX

Riigi Teatajas avaldatud saarte liinilepingu tekstis on alates pealkirjast kaheksa korda juttu parvlaevaliinidest. 72 korda on seal sõna «reisiparvlaev», aga mitte kordagi «praam». Seepärast on hämmastav, kui riik nõuab, et reisijate jaoks on «spetsiaalselt lepingu tarbeks ehitatud uued reisiparvlaevad»; aga teine lepingupool TS Laevad pakub reisijaile praame.

Kuigi merekeele nõukoda juhtis juba aasta algul tähelepanu sellele, et võrguaadressiks valitud praamid.ee on väga halb mõte, on nõukoja ettepanekutele vastajad leidnud sellele mitmesuguseid õigustusi. Mööndes, et «praam» ei ole reisilaev, õigustatakse sõna väärkasutust laia levikuga, paraku on TS Laevad seda ise levitanud. Jääb mulje, et nii ütlejad ei ole kunagi ühtki praami näinud.

Leigri koduteel demonstreeriti Eesti moodi võhiklust Euroopa rannikuriikides, sest uute laevade pardamaalingus on lisaks vöökirjale ka eelmise sadamajuhtkonna valitud võrguaadress praamid.ee. Näiteks Rootsis ei õnnestuks reisilaeva «praamiks» nimetada, kui isegi stockholmlased võivad koduakendest pukseri järel veetavat või ees tõugatavat praami näha. Eesti sadamais käivad praamid harva ja meie laevateed on elamuist kaugel, mistõttu rannal seisja praami tavaliselt ei näe.

Praam on väga lihtne järelveetav või tõugatav kaubalaev, piltlikult öeldes laeva järelkäru. Sagedasemad on liiva-, söe-, killustiku-, muda- või prügipraamid, mille põhjale reisijaid istuma panna ei saa ega tohi ja kuhu autosid saaks tõsta vaid kopaga. Võib arvata, et sõna «praam» kasutus pärineb nõukogude ajast, kui saarte laevaliiklusega tegeles Eesti Merelaevandus. Selle firma töökeel oli vene keel, milles parvlaeva tähendav sõna «parom» kõlab nagu «praam». Piinlik on lugeda TS Laevade lugupidamatust reisijate vastu: «Väärtustame väga kliendikeskset lähenemist ning «praam» on meie klientidele tuttav, arusaadav ja kergesti meeldejääv sõna.»

Kuigi arvatakse, et saarlased ei hakka sisseharjunud kõnekeelset «praami» «parvlaevaks» nimetama, võis reisilaeva nimetamine «praamiks» algupäraselt siiski iroonia olla. Kui 1997. aastal tutvustati saarlastele esimest Saaremaa Laevakompanii ostetud teise põlvkonna parvlaeva, Regulat, kuulsin jutukatket: «Seni sõitsime praamiga, nüüd hakkame sõitma parvlaevaga.»

Kui pidada «praami» reisilaeva tähenduses kõnekeelseks, siis võib ju öelda, et seisin «praamisabas», aga kirjalikus tekstis seisin pigem parvlaeva järjekorras. Praam on vene keeles «barža» ning ilmselt sellest pärineb kõnekeelne väljend, kui viletsa auto kohta öeldakse, et on üks vana parsa. Ent see pole kirjakeel.

Kahjuks on saarte liinilepingus üks ülepingutus. 72 korda välja kirjutatud «reisiparvlaev» lähtub ingliskeelsest laevatüübi nimetusest passenger ferry, kuigi ferry tähendab laeva kõrval ka parve, mida eesti «parvlaev» ei tähenda. Parvlaev on autotekiga liinireisilaev, nii et «reisiparvlaev» oleks siis reisi-reisilaev. Et kaubaparvlaevu pole olemas, pole ka sõnale «parvlaev» vaja täiendsõna «reisi-».