Veel üks raamat Venemaa mõjutustegevusest tõlgitud paigas, kus me kipume ikka mõtlema, et adume olukorda paremini kui seal lääne pool. Millele võiks teie raamatut lugedes enam tähelepanu pöörata?
Mul on hea meel, et huvi mu viimaste raamatute vastu tuleb eelkõige Venemaa lähiümbrusest. See näitab muidugi ka, et Venemaast kaugemal on teistsugused huvid ja Vene-ohule vaadatakse teisiti. Ma ise olen Venemaa tegevuse vastu huvi tundnud juba külma sõja päevadest saadik.
Siinpool Euroopas ehk ongi Venemaa igapäevane mõjutustegevus ning RTs ja muudes meediakanalites kajastuv tuttavam, praegustes oludes oleks aga väga tähtis vaadata, kuidas on arenenud Moskva-Berliini-Pariisi telg.
Prantsuse presidentide head suhted Venemaaga algasid juba Jacques Chiraci ajal, Hollande alustas healt positsioonilt, aga pidi Mistralide tehingust Venemaaga siiski loobuma. Saksamaal on AfD, Hollandis on populistlik Geert Wildersi Vabaduspartei, millel on praegu väga suur toetus. Kui nemad võidavad valimised, kallutab see kogu Euroopa poliitikat uues suunas.
Kremli propagandamasin ei mängi keskset rolli vaid Ukraina niinimetatud hübriidsõjas või mujal Venemaa lähiümbruses, tema sihikuks on ka kaks Euroopa suurimat jõudu - Prantsusmaa ja Saksamaa. Eesmärgiks on luua geopoliitiline kolmnurk, mille abil lõhkuda nii NATO mõju ja ühtsust kui ajada teineteisest eemale Ameerika Ühendriike ja Euroopat. Imperialistlikud taotlused pole muidugi kuhugi kadunud.
Pehme jõu kasutamine ehk erinevad propagandameetodid, mis esialgu pidid toetama Venemaa mõjuvälja laiendamist, on saanud Venemaa uue imperialismi põhiliseks tööriistaks.