Marcus Kolga: Keskerakonna ja Putini kokkulepe ohustab Eesti rahvusvahelist mainet (32)

, veebiajakirja UpNorth.eu väljaandja.
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marcus Kolga
Marcus Kolga Foto: Erakogu

USA teisipäevaste presidendivalimiste varjus, rahvusvahelise meedia pilgu alt väljas lootsid Eesti koalitsioonivalitsuse opositsiooni juhid kiiresti ja vaikselt lüüa jalad alt kauaaegselt reformierakonna valitsemiselt.

Neil õnnestuski koalitsioon kokku varistada, aga kõige selle ajastus ning valik, kes võiks uut valitsust juhtida, ei saaks halvem ollagi. Nii see kollaps kui ka järgnenud koalitsioonikõnelused on sundinud tõsiselt kukalt kratsima nii eestlasi ennast kui ka Eesti rahvusvahelisi partnereid ja liitlasi.

Traditsiooniliselt Kremli-meelse Keskerakonna vastselt valitud juht Jüri Ratas on juba peaaegu kindlalt kerkinud uueks peaministriks valitsuses, mille moodustavad nähtavasti Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja paremtsentristlik Isamaa ja Res Publica Liit (IRL).

Kui ka senist Reformierakonna juhitud valitsust halvas poliitiline inerts ajal, mil nad viimse pingutusega võimu külge klammerdusid, ei oleks ometi tohtinud Eesti muda loopiva ajakirjanduse sihtmärk olla üksiti ekspeaminister Taavi Rõivas. Vähemalt sama palju süüd lasus koalitsioonivalitsuse partneritel sotsiaaldemokraatidel ja IRL-il, kes lubasid väiklasel ja omakasupüüdlikul nägelemisel ning isiklikel ambitsioonidel tõusta kõrgemale koostööst ja stabiilsusest, mida oleks hädasti vaja aina enam muret tekitavas geopoliitilises kontekstis.

Suurimaks murekohaks on Keskerakonna liikmed ja selle endine esimees Edgar Savisaar, kes on ühtaegu tuntud nii tihedate sidemete poolest Kremliga kui ka korruptsioonisüüdistuste poolest, mis on tervet erakonda juba aastaid tõsiselt vaevanud.

Äkilisus, millega senise koalitsioonivalitsuse liikmed keerasid selja Reformierakonnale ja asusid kosima Kremli-meelset Keskerakonda, on tekitanud rahvusvahelises meedias parasjagu muret. New York Times, Politico, Guardian ja veel mõned suuremad rahvusvahelised väljaanded andsid teada tõsisest ebakindlusest, mida koalitsiooni kokkuvarisemine kaasa toob, ja kõik nad mainisid ära Keskerakonna ajalooliselt Kremlile lähedal asunud seisukohti.

Ka Keskerakonna uus juht ei ole selga pööranud 2004. aasta kokkuleppele, mis sõlmiti erakonna toonase juhi Edgar Savisaare ja Kremli käepikenduse, Vladimir Putini Ühtse Venemaa vahel. Hoopis vastupidi, üks Keskerakonna kõrgemaid juhte, Mailis Reps, sõnas päris äsja, et Keskerakond hoiab Kremli ukse lahti.

Keskerakonna kokkulepe Putini Ühtse Venemaaga tekitas paljudes eestlastes populistliku Keskerakonna suhtes umbusku. Klouniliku neosovjetliku ülespuhutuse tõttu ei ole lääne poliitikud ja analüütikud Savisaart ja Keskerakonda kunagi pidanud tõsiselt võetavateks riigimeesteks. Väljavaade, et nüüd võib Keskerakond asuda koalitsiooni juhtima, ei sea küsimuse alla mitte ainult Eesti järgmise valitsuse tõsiselt võetavust, vaid ka riigi edasise arengusuuna.

Kanada endine kaitseminister Jason Kenney sõnas mulle, et ta oleks «kindlasti mures, kui NATO liikmesriigis võimul oleval erakonnal on ametlik koostööleping Putini erakonnaga Ühtne Venemaa». Ta lisas, et selline leping tõstatab tõsiseid küsimusi ja on praeguses geopoliitilises keskkonnas väga ohtlik.

Kui Taavi Rõivas üleriiklikult näidatud teledebatis sel nädalal aru nõudis, kas Jüri Ratas kavatseb erakonna kokkuleppe Putini parteiga tühistada, ütles viimane sõnaselgelt, et seda ta ei kavatse. Leping olevat tema sõnul «külmutatud», kuni Eesti ja Venemaa suhted jälle paranevad.

Ehk ei olegi siis juhus, et Venemaa suursaadik Eestis ütles päev hiljem, et Kreml suhtub soojalt koostöösse uue Keskerakonna valitsusega. Ta lisas, et «ükskõik millised positiivsed sammud tõstavad kindlasti venemaalaste ja ka naabermaade elanike kindlustunnet», andes kaude mõista, nagu kujutaks Eesti Venemaale agressiivset ohtu.

Samal ajal tuleks paremtsentristliku IRL-i liikmetele meelde tuletada, et üks nende juhte, Marko Mihkelson, kes praegu esindab oma erakonda koalitsioonikõnelustel, ütles 2004. aastal Keskerakonna ja Ühtse Venemaa kokkuleppe kohta, et «lõimides ennast Ühtse Venemaaga, tunnustab Keskerakond autoritaarset võimu Venemaal ning agressiivset välispoliitikat naabrite suunas.»

Läbirääkimiste ajal positsioonide pärast võideldes peaks Eesti erakondade juhtidel igati selge olema, et nad ei saa tõsta võimule erakonda, mis keeldub tühistamast koostöölepet Venemaa autokraatlike imperialistidega. Vastasel juhul seataks löögi alla usaldusväärsus, Eesti ennustatav käitumine ja kindel kurss meie liitlaste silmis, isegi tõik, et meist on saanud kogu Baltikumis läänelike väärtuste, vabaduse ja demokraatia juhtriik.

Ka Keskerakonna paljud tavapärased seisukohad kipuvad sarnanema Vladimir Putini Ühtse Venemaa omadega. Kas kavatseb uus Keskerakonna valitsus näiteks keerata selja Nõukogude repressioonide ja küüditamiste ohvrite riiklikule mälestamispäevale? Kas Keskerakonna valitsus surub läbi erakonna tahtmise ja loobub e-valimistest? Kas toetatakse edasi Keskerakonna Kremli-meelseid propagandakanaleid, eelkõige Tallinna TV-d ja ajalehte Kesknädal? Kas pakutakse meeleheites lausa ministrikohta ühele Keskerakonna ägedalt Eesti-vastasele juhile Yana Toomile?

Mis tahes kokkulepe Keskerakonnaga peab minimaalselt sisaldama nõuet tühistada nende koostöölepe Vladimir Putiniga. Kui seda ei tehta, saadab see vastutustundetult ohtliku sõnumi eestlastele, meie liitlastele ja mis kõige hullem, Vladimir Putinile endale.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Marcus Kolga on digitaalkommunikatsiooni strateeg, inimõiguste aktivist, kirjamees ja auhindu pälvinud dokumentaalfilmide autor. Ta on veebiajakirja ja portaali UpNorth.eu väljaandja.

Kanada endine kaitseminister: selline leping tõstatab tõsiseid küsimusi ja on praeguses geopoliitilises keskkonnas väga ohtlik.
Kommentaarid (32)
Copy
Tagasi üles