/nginx/o/2022/12/15/15025342t1h2806.png)
/nginx/o/2016/09/30/5903601t1hdca6.png)
Mille järgi peaks president otsustama, kas minna jumalateenistusele või mitte? Tartu Ülikooli kirikuloo teadur Priit Rohtmets kirjeldab ja arutleb, milline on olnud riigi ja kiriku suhe Eestis ning kuidas ja miks on kujunenud senised tavad.
Tellijale
Priit Rohtmets: kas president peaks kirikus käima? (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meedias, eriti just sotsiaalmeedias lausa kihab. Ühed peavad president Kersti Kaljulaidi otsust jätta ametisse astumise jumalateenistus ära igati õigustatuks. Teised on seevastu seisukohal, et meil on riiklikke traditsioone nii vähe, et neid tuleks hoida. Kolmandad ütlevad, et sellega on president end ühe osa Eesti rahva südamest välja arvanud, sest kirikute liikmena kuulub jumalateenistus nende jaoks presidendi ametisse astumise juurde.
President on selgitanud, et austab kirikuid ja nende tegevust, kuid ei pea ei kiriklikel ega riiklikel tähtpäevadel õigeks kirikusse minna, sest ei käi seal ka muidu. Kaljulaidi otsust kiitvates seisukohtades kõlab kõige sagemini väide, et meil pole riigikirikut, mistõttu olekski presidendist silmakirjalik ja vale sellistel jumalateenistustel osaleda. Korraldagu kirikud neid oma liikmetele, aga jätku president rahule.