Ahto Lobjakas: unistus Rail Estonicast

Ahto Lobjakas. Foto: Peeter Langovits

Kolumnist Ahto Lobjakas tundis ühiskonnategelaste Rail Balticu vastast pöördumist lugedes fosforiidisõja hõngu.

Nii nagu raudtee on tööstusajastu laps, on kiirraudteed postindustriaalsete ühiskondade lõbu. Neis on ühendatud kaks kõige olulisemat koostisosa hilis-heaoluühiskonna elaniku eksistentsis: kiirus ja mugavus. Mida kiirem on rong, seda rohkem «post-» on ühiskond ja seda kaugemal ees Eestist.

Eesti asetamine sellele teljele, millel meist on väga kaugel ees Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan jt oma kõrgtehnoloogiliste transpordisüsteemidega, on üks võimalus vaadata Rail Balticut. Selle vaate nõrk koht on asjaolu, et kiire raudteeühendus Varssaviga jätab meie ülejäänud elu samasse kohta. Võimalik, et temast saab uhke läikiv sulg riigi kehal, aga ei muutuks fakt, et lõviosa riigikehast oleks ikkagi sulgedest üsna paljas.