Jaak Nigul: valede auk haigekassa rahakotis

Jaak Nigul Foto: Margus Ansu

Ettevõtja Jaak Nigul kirjeldab, kuidas varguse või saamatuse pärast vallandatud inimesed päevapealt «haigeks» jäävad ning milliseid vastuseid sai ta oma küsimustele terviseametilt ja haigekassalt. Valedele üles ehitatud «haigustele» kulunud raha saaks kasutada päris abivajajate raviks. Kas keegi vastutab sellise valskuse eest, küsib Nigul.

Olen jälginud meedias kestvat sõnasõda haigekassa (HK) puudujäägi teemal kasvava imestusega – kas tõesti ei luba ideoloogilised silmaklapid näha ilmselgeid kokkuhoiukohti, et mitte öelda sotsiaalmaksu kuritarvitamisi? Ettevõtjana näen ma suurimaid puudujääke haigushüvitiste  väljastamises. Kutsehaiguste määramises on samuti suured kuritarvitused, kuid need ei puuduta haigekassat.

Peaaegu iga kord, kui mul on olnud vaja töötaja vallandada, enamasti varguse või ametikohale sobimatuse tõttu, on see isik võtnud kohe haiguslehe. Olen mõnikord selgitanud välja perearsti kontakti ja talle helistanud, kuid saanud vastuseks, et inimene haigestus ootamatult – ilmselt pärast vestlust minuga, sest enne oli ta ju terve. Nõus, ma ei pruugi olla alati meeldiv vestluspartner, kuid samu probleeme tuleb ette ka teistes ettevõtetes. Üks tsitaat: «Aga hullem on see, et kui on ilusad ilmad, siis jäävad mõned inimesed kohe haigeks. Kohe! Me oleme rääkinud sotsiaalministeeriumiga ja haigekassaga, kuid kahjuks tulemusteta. 5% töötajaskonnast jäi jalgpalli EMi ajal haiguslehele.» (Agu Möldre, ärileht.delfi.ee 31.08) Minu tuttavad Lõuna-Eesti ettevõtjad on öelnud, et kartulipaneku ja -võtu ning korilushooaegadel läheb haiguslehele ligi 15 protsenti töötajatest.