Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Alar Kilp: valimiskogu koosseisu häälteenamuse nõude kaotamine oleks suur viga

6
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Politoloog Alar Kilp. | FOTO: Margus Ansu

Nii president Toomas Hendrik Ilves oma 12. septembril peetud kõnes kui ka presidendivalimiste süsteemi kujundajate hulgas olnud Jüri Adams (PM 23.09) on leidnud, et valimissüsteemi tuleb muuta, nii et valimiskogus ei kehtiks enam koosseisu enamuse poolthäälte nõue, president valitaks ära kindla peale ning valituks osutub enim hääli saanud kandidaat.

Ettepanek oleks hea ainult siis, kui eesmärk omaette oleks presidendi «äravalimine». Ent põhjus, miks täpselt sama valimissüsteemi puhul kuni käesolevate valimisteni valiti president ära ning sel korral ei valitud, ei ole mitte valimissüsteemi selles osas, vaid kandidaatide valikus ja osapoolte tahtmatuses üksteise kandidaatidega leppida.

Probleem ei ole mitte valimiskogu teises voorus, vaid selles, et nii kandidaadid kui kampaaniad erakonnastusid ning viimaks sõelale jäänud kandidaatidel ei olnud piisavat toetust ei erakondade ega valimiskogu liikmete seas. Kui nüüd muuta Ilvese ja Adamsi ettepaneku kohaselt valimiste korda, annaks see erakondadele veelgi vabamad käed ja tugevama motivatsiooni esitada oma kandidaat ja hoida sellest kinni kuni lõpuni, kuna sellisel juhul võidab parima tulemuse saanu. Kui see süsteem kehtinuks 24. septembril, oleks Kallas valitud ära 42% valimiskogu liikmete häältega Jõksi 40% vastu. Kui see süsteem hakkab kehtima tulevikus, võib kandidaat valituks osutuda ka 34% valimiskogu häältega (kui vastuseis temale on sama suur kui toetus).

Praeguste presidendivalimiste probleem oli kandidaatide liigne erakonnakesksus ning ka see, et ühegi kandidaadi toetus ei riigikogus ega valimiskogus polnud presidendi ameti jaoks piisavalt lai. Viga polnud mitte valimiskogu teise vooru koosseisu enamuse häälte nõudes.

Presidendivalimiste korda võiks ja peaks muutma mitmes teises tahus. Mõistuspärastele inimestele (näiteks väljastpoolt Eestit) on raske seletada valimiskorda, kus valituks osutub kandidaat, kes mõnes valimisvoorus ei kandideerigi. Mis voorus sellisel mängureeglil on, on arusaamatu. Kaaluda võiks ka otsevalimisi, kuna paistab, et nõudlus presidendi otsevalimisteks on kasvanud. Ent kui muuta vaid olemasoleva valimissüsteemi nüansse, siis pelgalt valimiskogu teise vooru enamushäälte nõudest loobumine vaid süvendab tänaseks tekkinud probleemi.

Tagasi üles