/nginx/o/2016/08/17/5728251t1h5436.jpg)
Kui haigekassa kriis algas, ütles rahandusminister Sven Sester mulle intervjuud andes, et ühtegi head kriisi ei tohi lasta raisku minna. Nüüd rõhutavad haigekassa rahamuredest rääkivad ministrid, olgu see Sester, Rõivas või Ossinovski, et juba lähiaastatel on suur mure majas ja valitsuses on kõik ühel meelel: tervishoiu rahastamismudelit tuleb muuta.
Aga mida rohkem selle teemaga tegeleda, seda enam saab selgeks, et tegelikult lastakse ka seekord hea kriis raisku minna ja hinge vaakuval haigekassa süsteemil lastakse tiksuda, kuni reservid otsas. Kui valituses ollakse isegi üksikuid inimesi puudutava ja 1,4 miljonit kokku hoida aitava plaani vastu kehtestada töövõimetushüvitistele lagi, nagu on vanemahüvitisel, siis ei ole minul küll usku, et lähiajal suudetakse langetada märksa ebapopulaarsemaid ja riigikassat enam mõjutavaid, kuid hädavajalikke otsuseid tervishoiusüsteemi püsti hoidmiseks.
Seda, et praegune tervishoiu rahastamissüsteem pole jätkusuutlik, öeldi välja juba 2005. aastal. Teist korda juhtisid Eesti parimad sõltumatud eksperdid süsteemi lähenevale krahhile tähelepanu 2008. aastal. Alates 2005. aastast kuni viimaste valimisteni istusid sotsiaalministri toolil Reformierakonna poliitikud. Eks teavad toonased ministrid, kes praegu taas valitsuses on, ise kõige paremini, miks ei võetud ekspertide soovitusi tõsiselt ja eelistati lahenduse otsimise asemel valimisteni tiksuda. Neil vedas. Heade aegade varud on aidanud krahhi edasi lükata, aga see õnn ei kesta igavesti, kui tsiteerida praegust rahandusministrit.
Valitsuse laual on juba pikemat aega nii sotsiaal- kui ka rahandusministeeriumi ettepanekud tervishoiu rahastamise uuendamiseks. Valitsus pole seni pidanud vajalikuks selle teemaga süvitsi tegeleda, kuigi haigekassa tänavuse kriisi tõttu teab tervishoiu suuremat sorti rahamuredest ilmselt iga lugeda oskav Eesti inimene. Kuuldavasti takerdus senine arutelu selle taha, et neljal endisel sotsiaalministril tuli meelde, mida nemad omal ajal teha tahtsid või tegemata jätsid.
Kui kaks ministeeriumi annaksid lisaraha kõigi maksumaksjate taskust, siis IRLi kuuluv riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk küsiks rohkem raha haigetelt. Haiglas maksab voodipäev ainult 2,5 eurot ja sedagi küsitakse esimese kümne päeva eest. «Kodus tal ju sel ajal lisakulusid ei ole, sest haiglas antakse süüagi,» oli tema nägemus. Reformierakondlased on aga siiralt veendunud, et raha suunamine erameditsiini on võluvits.
Võib-olla on see juhus, ent millegipärast on ärimehed hakanud väga usinasti investeerima uutesse haiglatesse ja tervisekeskustesse. Ju on olemas kindlustunne, et investeering end ka ära tasub ja osa seni n-ö riigihaiglatele läinud rahast võib hakata liikuma erameditsiini. Senised lepingud haiglatega lõppevad aastal 2018.