/nginx/o/2016/09/21/5865959t1h3c7f.jpg)
Tulevikus hakkab arstile makstav tasu sõltuma sellest, kas määratud ravi oli õige või kas inimene suunati õige spetsialisti juurde, arvab KPMG tervisehoiuekspert Christopher Leiter. Küsitles Heilika Leinus.
Tellijale
Välisekspert: eestlased rahastavad meditsiini arukalt ja efektiivselt (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Mis teeb Eesti tervishoiusüsteemi eriliseks?
Eesti tervishoiusüsteem on küllaltki ainulaadne ja väga efektiivne. Mis puutub e-tervisesse ja digitaalsetesse teenustesse, siis on seal ka palju suurepäraseid lahendusi. Eestis on e-tervise portaal olemas juba peaaegu kümme aastat. Teil kui patsientidel ja kodanikel on võimalik pääseda ligi oma terviseandmetele ja te saate oma tervishoidu puutuvat paremini kontrolli all hoida.
Eriline ja hea on Eestis ka see, et haigekassa on tehnilises mõttes valitsusest lahus. Eestil on ka väga hea taristu tervishoiuteenuste osutamiseks ja tervishoiu rahastamiseks on leitud väga nutikas lahendus. Kui oleksin eestlane, siis tunneksin praeguse süsteemi üle suurt uhkust.
- Eestis on eriarsti järjekorrad väga pikad. Samas maksab sotsiaalmaksu vaid neli inimest kümnest. Kas meie süsteem on jätkusuutlik või tuleks midagi muuta?
Eestis panustatakse tervishoidu kuus protsenti sisemajanduse kogutoodangust, samas kui Ameerika Ühendriikides on see suhtarv 18 protsenti ja Ühendkuningriigis kümme protsenti. Eestlased peaksid olema uhked selle üle, et neil on nii efektiivne süsteem.
Veelgi tähtsam on Eestis dialoog kodanikega. Vaja on ühiskondlikku arutelu nii poliitikute endi kui ka otsustajate ja kodanike seas, et selgitada välja, kuidas tervishoidu parema juurdepääsu ja kvaliteedi tagamiseks raha juurde tuua. Võib-olla otsustate näiteks, et tuleb makse tõsta, võib-olla, et sotsiaalkindlustusse või haigekassasse tuleb raha juurde tuua. Lahendamist vajab ka arstide ja õdede puuduse probleem. Lõppude lõpuks on patsiendid tarbijad ja hea on kõik, mis annab neile tervise parandamisel rohkem valikuvõimalusi. Eesti on paljudest teistes riikides ees e-tervise portaali ja terviseandmetele juurdepääsu poolest, mis muudab tervishoiusüsteemi tõhusamaks.
Teine oluline asi on omaosalus. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel läheb Eestis ligikaudu 21 protsenti inimestest eraarsti juurde, et saada parem juurdepääs tervishoiuteenusele. See tundub väga halva näitajana, kuid tegelikult ei ole see halb. Pigem näitab see, et inimesed tahaksid rohkem ja kiiresti arsti vastuvõtule saada. Heas tervishoiusüsteemis on osal elanikkonnast võimalik kasutada ka erameditsiini teenuseid.