Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Liisi Karindi ja Urmas Varblane: Hiina äri koju kätte

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Liisi Karindi | FOTO: Erakogu
Urmas Varblane | FOTO: Eesti Teaduste Akadeemia

Hiina on loomas uut Siiditeed nii füüsilisel kujul kui suhtevõrgustikena. Üks osa sellest on Kesk- ja Ida-Euroopa ning Hiina koostööformaat «16+1». Miks ja kuidas on Eestil kasulik selles aktiivsemalt osaleda, kirjutavad Liisi Karindi ja professor Urmas Varblane Tartu Ülikooli Aasia keskusest.

Kling! Postkasti on saabunud uus teavitus järjekordsest Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) ning Hiina koostööformaadi «16+1» üritusest – kutse messile, teavitus ärivisiidist, palve osaleda foorumil või pakkumine sõlmida koostööleping. Kutsele alla kirjutaja esindab kas Hiina valitsusasutust või siis Hiina provintsis, linnas või hoopis mõnes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis loodud «16+1» koostööformaadi organisatsiooni. Kirjasaajaks võib olla nii mõni riiklik või avalik institutsioon, kuid ka ettevõtja või ettevõtlust esindav asutus. Viimase aastaga on selliste kontaktivõttude arv märgatavalt kasvanud ning pakkumine muutub järjest mitmekesisemaks. Mis siis õieti toimub?

Üldises kontekstis sõnastatuna on alanud uus faas Hiina suhtes välismaailmaga, mida iseloomustab suurem avatus ja tugevam integratsioon. Suuruselt teise majandusena maailmas soovib Hiina näidata, et ta on määrav jõud maailmaasjades. Seetõttu pöörab Hiina palju rohkem tähelepanu väljapool oma riigi piire ja otsest mõjuala toimuvale. Hiina on asunud kaasava lähenemise abil kujundama uut geopoliitilist keskkonda. Seejuures mängivad majandusstrateegilised kaalutlused väga tähtsat rolli. Kui senised strateegiad nagu «Going out» toetasid eelkõige suuri riiklikke ettevõtteid Hiinale strateegiliselt tähtsates piir- ja valdkondades, siis uued initsiatiivid on tunduvalt laiahaardelisemad. Seoses majanduskriisiga ja sellest tulenenud vajadusest nii ennast kui ka teisi kriisist välja aidata, sai Hiinale selgeks, et olles osa maailmamajandusest, ei ole ka teist valikut kui sinna rohkem panustada.

Uue Siiditee idee sündiski selles kontekstis. Nn «One Belt, One Road» (OBOR) initsiatiivi raames on Hiina seadnud eesmärgiks tugevamalt ühendada Euraasia majanduspiirkond maismaad ja merd mööda minevate transpordi- ja kaubateedega. Kuna tegemist on väga ulatusliku ettevõtmisega, on see äratanud palju kahtlusi nii edu saavutamise võimaluse kui ka Hiina tegelike motiivide suhtes. Plaan näeb ette suuri investeeringuid eelkõige just taristusse. Pole kahtlust, et ettevõtmine aitaks Hiinal toime tulla ehitusbuumi ajal tekkinud tootmisvõimsuste ülejäägiga. Samas näitab Hiina panustamine sellistesse asutustesse nagu Aasia Infrastruktuuri Investeeringute Pank ja Siiditee Fond, et Hiina on oma nägemusele tõsiselt pühendunud ning valmis pikaajaliselt selle elluviimisse investeerima. Lisaks Siiditee füüsilise poole ehitamisele panustab Hiina samuti pehmetesse teemadesse nagu kultuur, haridus, turism jm.

Uue Siiditee initsiatiivi valguses tuleks vaadata ka Kesk- ja Ida-Euroopa ning Hiina koostööformaati «16+1». Kuna sinna kaasatud kuueteistkümnest riigist kuuluvad üksteist Euroopa Liitu (Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia) ja viis on seadnud liitumise endale eesmärgiks (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Montenegro, Serbia), on Hiina ettevõtmine ELi poole peal tekitanud mitmeid küsimusi. Lahenduseks Hiina jaoks on formaat tugevamalt siduda ELi-Hiina strateegilise partnerlusega ning arvesse võtta ELi liikmesriikidele seatud mängureegleid. Eelkõige huvitavad Hiinat formaadi raames taas investeerimisvõimalused taristusse, kuna KIE riike nähakse kui tähtsat kaubandus- ja transpordikoridori Euroopasse. Samuti pakuvad KIE riigid Hiina ettevõtetele head võimalust ELi tingimustega tutvuda ning edasiseks Euroopa Liidu turule sisenemiseks valmistuda.

Kindlasti ei tasuks «16+1» formaati vaadelda kui lõplikult välja arendatud versiooni. Kogemustest lähtudes kohandab Hiina meetmeid, mille abil koostööd edendada. Hea näide on finantsettevõte Sino-CEE Financial Holding Corporation, mis loodi pärast lähemat tutvumist KIE riikide võimalustega ja ELi kehtestatud reeglitega, et toetada projekte äriliste meetmete kaudu. Samuti sai koostööformaadi kujunemise käigus Euroopa riikide ettepanekul kokku lepitud, et lisaks suurettevõtetele peaks kaasama ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid. Võttes arvesse KIE riikide reaalseid tingimusi (suurus, arengutase, ettevõtluskeskkond jne), julgustab Hiina formaadis osalema erinevaid kohalikke valitsusi ja regionaalseid ettevõtteid, kes võiksid KIE riikides leida sobilikud koostööpartnerid. Samuti on Hiina KIE riike üles kutsunud looma sektoripõhiseid koostööplatvorme, et selgemini esile tuua, mis valdkonnas nad võimalusi otsivad.

Formaadis osalemisel on suuremat aktiivsust üles näidanud Serbia, Poola, Tšehhi, Ungari ja Läti, kes kõik soovivad mängida võtmerolli KIE koostöös Hiinaga. Serbia on olnud üheks tähtsamaks sihtriigiks Hiina investeeringutele taristu ja energia valdkonnas ning näeb ennast kui põhilist keskust Euroopa ja Hiina vahelisel kaubandus- ja transpordikoridoril. Poola on aktiivselt toetanud oma ettevõtteid äris Hiinaga läbi «Go China» strateegia ning seetõttu võtnud KIE formaadis enda kanda kahe ärile suunatud koostööplatvormi organiseerimise. Samuti on Tšehhi üles näidanud suurt aktiivsust ärivõimaluste edendamisel Hiinaga ning panustab omalt poolt kohalikul tasandil suhete loomisesse. Ungari on valinud enda teemaks turismi ning Läti logistika valdkonna. Temaatilisi koostööplatvorme on loonud aga ka mitmed teised KIE riigid (Bulgaaria, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia).

Eesti on formaadis kaasalöömisel siiani olnud tagasihoidlik. Hiina poolt KIE riikide hulka arvamine ei ole läinud päris hästi kokku meie enesemääratlusega kui Põhja-Euroopa riik. Samuti jagame ELi liikmena Brüsseli skeptilisust uue koostööformaadi suhtes ning oleme üldiselt ärisuhete arendamisel Hiinaga olnud võrdlemisi tagasihoidlikud. Endiselt on küsimuse all ka formaadi tõhusus ning selle pakutav reaalne väärtus. Nagu eelnev ülevaade näitab, kasutavad erinevad KIE riigid formaati praegu eelkõige juba eksisteerivate kahepoolsete suhete võimendamiseks Hiinaga, lootuses tugevdada oma positsiooni kui Hiina eelistatuim koostööpartner Kesk- ja Ida-Euroopas. Seega tõstatub küsimus, kas ja miks oleks Eestil kasulik formaadis aktiivsemalt osaleda ning mis see meile annaks.

Esiteks on formaadis osalemine pakkunud Eestile võimaluse suhelda Hiinaga valitsuse kõige kõrgemal tasemel, mille saavutamine muidu oleks olnud raskendatud (kui mitte isegi võimatu, võttes arvesse meie marginaalsust Hiina perspektiivist vaadatuna). Heade suhete tulemusena oleme saanud riigi tasandil allkirjastatud erinevate kalaliikide ja piimatoodete ekspordiks vajalikud protokollid.

Teiseks on formaat avanud meile Hiina enneolematul viisil, mis tähendab uusi kontaktivõimalusi mitte ainult valitsuse, vaid ka kohalikul tasandil. Sel eesmärgil toetab Hiina pool KIE riikide ettevõtete ja kohalike valitsuste osalemist erinevatel üritustel eesmärgiga anda võimalus tutvuda Hiina kohalike oludega ning võimaldada suhete loomist.

Kolmandaks ei peaks formaadi raames piirduma vaid Hiinaga kahepoolsete suhete arendamisega – erinevatel üritustel ja platvormidel osalemist võiks ära kasutada ka mitmepoolseks suhtlemiseks. Nii saaks tõhustada ressursikasutust ning avada uusi võimalusi koostööks ja infovahetuseks.

Neljandaks tuleks formaadi võimaluste hindamisel kindlasti meeles pidada Hiina paindlikkust selle kujundamisel ja pühendumust initsiatiivi rakendamisel. Tänased ebatõhusused ei pruugi takistuseks olla homme. Lisaks on Hiina kindlalt nõuks võtnud Euroopa ja Aasia vaheliste kaubandus- ja transpordikoridoride väljaehitamise ning KIE riigid on selle plaani tähtis osa.

Viiendaks oleks Eestil võimalik omapoolse initsiatiivi võtmisega paremini juhtida protsesse, mille osalised me formaadi raames niikuinii oleme. See annaks meile võimaluse suunata ressursse ja proaktiivselt läheneda valdkondadele, mille arendamine on eelkõige meile kasulik. Samuti on tähtis formaadi arenguid lähedalt jälgida, et õigel ajal ära tunda uusi avanevaid võimalusi ning neile kiirelt reageerida.

Mitte kunagi varem ei ole Eestil ja meie ettevõtetel olnud võimalust suhelda Hiinaga nii mitmekesiselt ja erinevatel tasanditel. Samuti on Hiina poolelt tuntud vähe huvi meie piirkonna vastu ning käidud tutvumas siinsete võimalustega. Seega pakub «16+1» koostööformaat potentsiaali, et äri Hiinaga tuuakse meile n-ö koju kätte. Võimaluse tunneb ära aga vaid siis, kui olla selleks vastavalt ette valmistatud.

Tagasi üles