Kas Donald Trump võib USA presidendivalimised võita? Paraku küll. Mida Eestil selles olukorras teha tuleb, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Jüri Luik.
Jüri Luik: kui Trump võidab... (39)
Parteikongressid USAs on lõppenud ja vabariiklaste kandidaat on Donald Trump. Tulemus, mida keegi ei uskunud. Reality-staarist poliitik, kellel pole mingit poliitilist kogemust ja kelle pürgimustesse suhtuti partei kuulsate nimede kõrval pigem huumoriga, on saanud ametlikuks kandidaadiks.
Trump ilmselgelt ei jaga USA Teise maailmasõja järgse välispoliitika konsensuslikku arusaama, et USA on vaba maailma juhtriik. Ameeriklaste juhtroll ei põhine sugugi ainult sõjalisel jõul, see põhineb eelkõige väärtustel, mida kaitsevad ka USA arvukad liitlased üle terve maailma. Need liitlassuhted on taganud USA-le julgeoleku ja majandusliku edu. USA ajaloos on isolatsionismiperioode olnud ka varem, näiteks enne Esimest ja Teist maailmasõda. Need traagilised sündmused räägivad selget keelt, kui ohtlik on Ameerika enesesse sulgumine.
Trumpi arvates ei sobi Ameerika vaba maailma juhiks, sest tal pole midagi pakkuda (Trumpi viimase raamatu pealkiri on «Crippled America», ehk «Vigane Ameerika»). Tema nägemuses on Ameerika vilets ja vaene, liitlased pigistavad temast välja viimsedki mahlad, diktaatorid võivad aga olla suureks abiks. Viimastel nädalatel on Trump kinnitanud, et NATO on «iganenud», ja on ennustanud, et ta kaalub Krimmi annekteerimise tunnustamist. Ta on kutsunud Venemaad häkkima oma vastaskandidaadi meilidesse. Tema toetaja Newt Gingrich, endine esindajatekoja spiiker, kunagine NATO laienemise toetaja, on öelnud veelgi avameelsemalt, et Eesti on Peterburi eeslinn, mille kaitseks pole mõtet sõjaga riskida. Ehkki Trump pole sellist sõnastust otsesõnu kasutanud, selgitas Gingrich Trumpi loogikat lihtsalt selgemalt.
Pole kahtlust, et Eesti jaoks on ülalkirjeldatu tõsine julgeolekuprobleem. NATO kaitseb oma liikmeid heidutuse abil, sellest sai palju räägitud Varssavi tippkohtumise analüüsides. Aga heidutus on intellektuaalne konstruktsioon, mille kohaselt USA elulised huvid ehk tema julgeoleku kaitse algab Narva jõel. Kui USA president väidab vastupidist, nõrgendab see heidutust märkimisväärselt. Artikkel 5 automaatsus murtakse ja enam pole erilist tähendust ka ärimehe loogikal, et kaitstakse neid, kes rohkem maksavad. Tasub meenutada, et kaitsekulutused on mõeldud oma kaitsevõime suurendamiseks, mitte Ameerikale «maksmiseks». Ühesõnaga, nende USA valimiste panused on Eesti jaoks märkimisväärsed. Täiesti ebatraditsiooniliselt on USA presidendivalimiste suurteks teemadeks tõusnud NATO, Venemaa ja isegi konkreetselt Eesti kaitsmine, kusjuures ühe kandidaadi vaated on meile täiesti vastuvõetamatud.
Kas Trump võib võita? Paraku küll. USA valijaskonnast laias laastus pool ei usalda praegusi peavoolupoliitikuid. Soovitakse praegust süsteemi purustada ja selleks sobib Trump kõige paremini. Hoolimata sellest, et Trump on rikkunud kõiki poliitilise hea tava reegleid, solvanud kõiki vähemusi, olnud poliitiliselt täiesti ebakorrektne, on ta üleriigilises ulatuses endiselt Clintoniga enam-vähem võrdsel tasemel, tõsi, tavapäraselt veidi taga. Tema lähenemine vabakaubanduse, migratsiooni ja terrorismi küsimustele on USAs üllatavalt populaarne, eelkõige võib teda ohustada tema oma kampaaniastiil, kui ta mõne solvanguga liiga kaugele läheb.
Seega lähtume eeldusest, et USA president võib alates 20. jaanuarist olla telestaar ja hotelliärimees Donald Trump. Ei pruugi, aga võib. Loomulikult läheb Eesti elu ka järgmisel päeval edasi, kohe ei juhtu midagi, kuid pole kahtlust, et Venemaa hakkab päris kiiresti testima uue väga kogenematu presidendi piire. Presidendi, kes ilmselgelt tunneb ennast välispoliitikas väga ebakindlalt, kuid keda see tema avalduste järgi otsustades ka ilmselgelt ei häiri. Venemaa hakkab Trumpiga mängima sellist karmi mängu, mida too pole kohanud mitte ühelgi äriläbirääkimisel.
Paljud usuvad, et kui Trumpist saab president , hakkab ta üsnagi peatselt ajama tavapärast USA konsensust järgivat välispoliitikat. See on võimalik, kuid siiski vähetõenäoline. Trump ei pärine USA poliitilisest traditsioonist ei oma kasvatuse, hoiakute ega tegevuse poolest. Üks põhjus, miks ta on paljude jaoks nii populaarne, ongi usk, et teda pole võimalik lihtsalt praegusesse süsteemi sobitada.
Tavapäraselt oleks Eesti diplomaadid, poliitikud, mõttekodalased juba ammu leidnud üles kõik need oma tuttavad, kes presidendikandidaati nõustavad. Aga kandidaat Trumpil pole nõunikke, vähemalt mitte selliseid, kelle erialaks oleks välispoliitika. On mõningad tuntud toetajad, kasvõi Newt Gingrich, aga temaga pole midagi arutada. Ometi on hädavajalik, et me leiame diplomaatilised vahendid, et kaitsta USA-Eesti traditsiooniliselt väga häid suhteid. Eesti lepped on kõik tehtud Ameerika Ühendriikide kui riigiga, mitte ühe või teise konkreetse isikuga.
USA presidendil on ülisuur võim, kuid seda võimu tasakaalustab Kongress, samuti välislepingud ja kokkulepped. USA süsteem, kus riigieelarve eraldised vabastatakse vaid eraldi Kongressi otsusega, tekitab olukorra, kus iga suurema otsuse langetamiseks peab president Kongressiga konsulteerima. Võimalik, et Kongress, kaasa arvatud Kongressi vabariiklased, eemalduvad president Trumpist, mistõttu Kongress hakkab senisest veelgi iseseisvamalt mõjutama USA poliitilisi otsuseid.
Järelikult peame me veelgi tihendama oma suhteid Kongressiga, võib-olla tuleb suurendada ka meie Washingtoni saatkonnas asuvate diplomaatide arvu. Ka Eesti parteidel tuleks oma sidemed Kongressis üles soojendada. Pole kahtlust, et ka Kongressi uues koosseisus on arvukalt saadikuid, kes tunnevad Eestit ja kellega meil on pikaajalised suhted.
Hoolimata sellest, et Trumpil pole kampaania ajal nõunikke, võivad inimesed, kes reaalselt ametitesse astuvad, olla Eestile tuttavad. On ilmselge, et USA president ei saa endale lubada valitsemist väikese ringi inimestega olukorras, kus tippametikohtade arv, mis moodustab valitsuse (ministrid, aseministrid, abiministrid, agentuuride juhid, asetäitjad jm) on 1200 inimest. Kõik need inimesed peavad saama ka mitte just sõbraliku Kongressi heakskiidu. Väga paljud vabariiklastest välispoliitika eksperdid, kes traditsiooniliselt võtaksid sisse juhtivad kohad, on oma sillad Trumpiga põletanud. Trumpile jääb üle määrata «tehnokraatidest» diplomaate (kellest paljud on Eestile tuttavad), kes on lojaalsed, kuid keda õnnestub ka Kongressis kinnitada.
Eesti on oma kaitseteemadel olnud keskendunud Ameerika Ühendriikidele, Trump tekitab vajaduse rohkem läbi mõelda ka Euroopa riikide koostöö. Kindlasti ei lagune NATO, kuid Trumpi presidentuur võib viia vajaduseni, et Euroopa võtab endale NATOs aktiivsema rolli. Relvajõudude massiivne vähendamine on kahjuks jätnud need riigid nõrka seisu. Suurbritanniast, kellel on olulised sõjalised võimed, on kahjuks saanud kõhklev eurooplane. Väga oluline on säilitada Suurbritannia aktiivne osalus Euroopa asjades, hoolimata Brexitist.
Eesti eesistumine Euroopa Liidus tuleb ajal, mil võimalik president Trumpi valitsus on komplekteeritud ja täistuuridega tööle asunud (tavapäraselt läheb USA administratsiooni käivitamiseks umbes kuus kuud). Trump on oma kampaania ajal suhtunud Euroopa Liitu sügava halvakspanuga, tõdedes, et see loodi eesmärgiga «teha rohkem raha kui USA». Peale Brexitit rõõmustas ta, et britid olevat ometi võtnud oma riigi tagasi. Ühesõnaga, Trump on loobunud USA pikaajalisest arusaamast, et Euroopa integratsioon on mõeldud rahu ja stabiilsuse kaitseks ja seetõttu USA-le kasulik. Ta käsitleb ELi pigem kui konkurenti, kelle nõrgenemine on positiivne. Kindlasti satuvad ohtu vabakaubanduspiirkonna (nn TTIP) loomise plaanid. Raske on Trumpi ette kujutada ka idapartnerluse toetajana. Eesti peab demonstreerima diplomaatia kõrgemat pilotaaži, et sellises olukorras säilitada Euroopa Liidu sisemine ühtsus ja head suhted USAga.
Trumpi tõus USA presidendikandidaadiks on suurepärane näide praegusest täiesti ettearvamatust maailmast. See, mida täna oleme pidanud endastmõistetavaks, mille nimel töötanud, võib homme ohus olla. Eesti peab oma huve kaitsma aga igas olukorras.