/nginx/o/2016/07/26/5659825t1h2701.jpg)
Kontsert jättis südamesse armsad jäljed. Punktuaalne kontserdi algus väljendab lugupidamist kuulaja suhtes. Viimse detailini läbimõeldud stsenaarium, vahetu vestlemine kuulajaga, üllatuste positiivne toon ja müstiline hea aura suure rahvahulgaga platsil on märk sellest, et mind on täna siia oodatud, kirjutab Postimehe lugeja Kairi Kroon.
Suvekuudesse mahub Eestimaal palju kontserte, festivale, laulupidusid ning mida iganes, et pakkuda meelelahutust äärmusest äärmuseni. Igale poole ei jõuagi ja mõnikord mõnda reklaami lugedes isegi paneb mõtisklema, milleks seda kõike nii palju! Siiski on esinejaid, kes oma loomingu ja olemusega on südamesse pugenud juba ammustest aegadest ja lihtsalt teedki omale «preemia» ja planeerid kontserdikülastust pikalt ette. Hinge voolab ootuse tunne, põnevus ja taaskohtumise soov.
Minu valik oli sel suvel Anne Veski juubelituur. Avasin mälestuste varakambri ukse ning otsisin välja kogumikud, mis ammustest aegadest juba tuttavad. Kuulasin laule, mõtisklesin, meenutasin, kuidas omal ajal, kui Anne Veski alustas, tahtis enamik tüdrukuid olla Anne Veskid. Laulusõnad olid peas. Tema laule kekutasid tüdrukud laulda peegli ees. Õmbleja juurde mindi Anne Veski pildiga, et palun õmmelge mulle just selline triibuline pluus. Juuksuris käidi samuti pilt pihus, et saada samasugust soengut nagu Anne Veskil. See on väike osa legende, mida mina oma sõbrannade seast mäletan ja ka mujalt hilisemas elus kuulnud olen.
Aeg on veerenud omasoodu, aeg muudab inimesi, aeg muudab meie valikuid ja lemmikuid, aeg ulatab uued võtmed, et avada uusi uksi ning mälestuste hõlma jäänud kambrikesed vaikselt sulgeda. Aga mõned inimesed ei hääbu mälestuste kambris, neist saavad legendid, kes elavad meis täpselt sellistena edasi, nagu esimese jahmatamapaneva emotsiooni hetk seda mäletab. Midagi aegumatut ja sooja, nostalgiliselt omast ja äratuntavat vajab inimhing selleks, et koguda selles närvilises ja valu täis maailmas edasiminekuteede otsimiseks jõudu.
Kontsert jättis südamesse armsad jäljed. Punktuaalne kontserdi algus väljendab lugupidamist kuulaja suhtes. Viimse detailini läbimõeldud stsenaarium, vahetu vestlemine kuulajaga, üllatuste positiivne toon ja müstiline hea aura suure rahvahulgaga platsil on märk sellest, et mind on täna siia oodatud!
/nginx/o/2016/07/26/5659833t1h3320.jpg)
Palju oli toredaid fänne, kes olid üllatusmomente loomas. Eestlane on oma emotsioonidega tagasihoidlik, aga sellel hetkel tajusin situatsiooni, et kui kellestki väga lugu peetakse, siis ei häbeneta oma tänu lillekimpudesse peita ja need ise väärikalt, siiras pilk näol, üle anda oma lemmikule, kes sama sooja ja siira pilgu saatel tänulikult lilled vastu võtab. Anne kontserdid on alati kvaliteetsed. Lihtsa kuulajana on jäänud mulje, et ta ei püüagi siis midagi korraldada, kui see korraldatav ei ole suursugune, hingeminev ja viimase akordini läbimõeldud.
Kontsert lõppes üllatusmomentide saatel, õhtu veeres öösse. Koju oli sõita üpris pikk tee, aga me ei kiirustanud, jalutasime hoopis sõbrannaga mööda Viljandi võõraid tänavaid, nautisime lihtsalt sooja ööd ja olime emotsioonide lummuses. Tänutunne säras südames neile kõigile, kes meile oma laulud kinkisid sel õhtul! See meeskond oli võrratult vahva.
Meile tundekülluse pakkujad sättisid end ka ju koduteele. Kas kunagi keegi mõtleb ka sellele, millal nad küll sinna jõudsid, mida nad tundsid või mõtlesid, kas nad ikka piisavalt hästi välja puhkavad, et homme taas minna, kuidas nad igal õhtul seda kõike jõuavad? Meie mõtlesime. Mõtteid keerles palju peas, aga neile vastata oskabki ehk Anne Veski oma meeskonnaga, sest see on nende väärikas töö. Olgu mis on, aga ei ole meil väikeses Eestis teist Ivo Linnat, ei ole teist Anne Veskit.
Sageli loeme ainult kriitikat ja seda, mis ei meeldi, inetud kommentaarid teevad haiget. Aga teate, kui palju positiivsust ja rahu suudab inimhing kanda, kui ta tunneb, et saab öelda hästi, saab tänada, saab hetke hoida tõrvikut sooja valguseleegiga kõrgel neile, kes seda ise kogu elu teevad meie positiivsete emotsioonide nimel. Minu emotsioon mahtus just nendesse tänusõnadesse.
Anne Veski, me täname Sind ja kõiki, kes Su kaasteelistena sel tuuril meile armsaid emotsioone kinkisid ja ajatult kingivad. Sinu laulu «Lihtsalt armunud naine» sõnum heliseb hinges: «Oman piisavalt julgust ja põnevat kuulsust, mis piire mu elule seab. Kuid kui meik jälle maas, tuled kustunud taas, kaotamas ma pead, lihtsalt naine olen ju ma....!» Lihtsus, siirus, professionaalsus ja mingi müstiline südamlikkus lauldud ja laulmist ootavates lauludes olgu ajatust tulvil. Eestimaa armastab sind!
/nginx/o/2013/01/23/1536138t1h1d4d.jpg)