Juhtkiri: äge peatänav – tehkem ära

Uus peatänav jagab linnaruumi ümber Illustratsioon: Graafik: PM

Tänase lehe lisast Arvamus ja Kultuur (AK) leiate tervelt neljal leheküljel ülevaate Tallinna peatänava võidutööst, südalinna minevikust ja parimatest eeskujudest maailmas. Kahju vaid, et uus peatänav ei saa kavagi järgi valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal. Alles aasta jagu hiljem, aga siis on meil juubelilaulupidu.

Julgustame omaltki poolt Tallinna linnavalitsust võimalikult kiiresti käiseid üles käärima, et uue ilme ja inimliku olekuga peatänava rajamine ei jääks venima. Lootust headele tulemustele annab ju seegi, et linnapea Taavi Aasal (Keskerakond) on varasemate tööde hulgas muuhulgas ette näidata tulemuslik Vabaduse väljaku ehitamise kogemus.

Võidutöö autorite intervjuust tuleb välja, et aega niisama raisata ei saa. Olgu näiteks kasvõi see, et Narva maanteele kavandatud puiestee jaoks võiks puid juba praegu ette kasvatama hakata. Loomulikult algavad kibekiired päevad ka neil, kes peavad ette valmistama nii rahastamisskeemi kui ka riigihankeid. Ka täpsem projekteerimine kestab veel vähemalt aasta.

Kui palju te mäletate Tallinna südalinna kujunemise loost? Arhitektuuriajaloolane Oliver Orro maalib oma artiklis me ette viimased poolteist sajandit. Tuleb välja, et just nii kaugelt minevikust on pärit ka kunagiste kaitserajatiste bastionide vööndi muutmine  puiesteede ja parkide alaks, mis ümbritseb vanalinna. «Eks linnad kujunevadki aeglaselt, vahepeal lihtsalt ei tohi häid mõtteid ära unustada,» ütleb võiduka meeskonna liige Toomas Paaver.

Me eelkäijad võisid olla pettunud, et linna toonane suhteline vaesus ei lubanud suuremate ja rikkamate eeskujul vanu kaitsemüüre ja muldkindlustusi maha tõmmata ja alleedega asendada. Praegu näeme kõike säilinut aga Tallinna rikkusena. Just see, et 16.–19. sajandil iga arvestatava garnisoniga linna ümbritsenud bastionid on meil säilinud ühena vähestest suurematest linnadest, teeb neist erilise vaatamisväärsuse, mida kindlasti saab veel paremini ära kasutada nii oma inimeste kui ka turistide rõõmuks ja harimiseks.

Suur roll on peatänavale parima plaani leidmisel olnud Eesti Arhitektuurikeskusel ja selle juhil Raul Järgil. Muuseas, ka julgust anda projekti otsimine linnaametnike võimu alt hoopis teisele institutsioonile tuleb kiita. On ju arhitektuurikeskus kunstiakadeemia ja arhitektide liidu loodud mittetulundusühing. Raul Järg kirjeldab tänase lehe lisas AK kõigi maailma linnade häda autoastumisega ja ütleb, et järjest sõiduradade lisamine pole kusagil linnade umbautostumise probleemi lahendanud. Küll on aga linnasüdames magistraalidest loobumine tekitanud elava sündmuste- ning kohtumisruumi, andnud hoogu ärile, sünnitanud kohavaimu.

Lõpeks ei kao ju ka uuel peatänaval täielikult võimalus autoga liikuda, sest kummaski suunas jääb autodele üks rada. Loodav peatänav pole jalgratta leiutamine, vaid maailma parima kogemuse Tallinna toomine, ütleb Järg. Teeme siis ära, liigse hirmu ja tülideta.