Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On olukordi, kus võime püüda vastuvoolu ujuda, kuid vool kannab meid ikkagi omasoodu edasi. Vooluga pole põhjust umbropsu võidelda, pigem tuleb leida võimalus ise oma teekonda jõudu säästvalt ja nutikalt kavandada. Üleilmastumine, linnastumine, järjest tühjemad maapiirkonnad, töökohtade kadumine nutitehnoloogia tõttu, elanikkonna vananemine – meile ei pruugi need aja märgid meeldida, aga nad on olemas ja mõjutavad meid isegi siis, kui me nendega ei tegele.
Riigikogu võttis eile vastu haldusreformi seaduse. See pole lõplik lahendus ega taga automaatselt tugevaid omavalitsusi, mis suudaksid pakkuda kodanikele parimaid avalikke teenuseid. Aga selles üsna kuivas ja raskes administratiivses keeles koostatud seaduse paragrahvides, lõigetes ja punktides peitub siiski soov luua alus niisuguste omavalitsuste tekkeks. Seadus paneb paika omavalitsuste ühinemise alused ning parlamentaarsetes vaidlustes loodi ka võimalused eranditeks, näiteks elanike identiteedi ja geograafilise ühtsuse (näiteks Setomaa) või mereliste saarvaldade (Kihnu, Ruhnu, Vormsi, Muhu) puhul.