Juhtkiri: hilinenud sünnipäevakingitus Savtšenkole (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaal vangi mõistetud Ukraina õhuväelane Nadia Savtšenko jõudis enne kella 15 tagasi koju.
Venemaal vangi mõistetud Ukraina õhuväelane Nadia Savtšenko jõudis enne kella 15 tagasi koju. Foto: SCANPIX

Paar nädalat tagasi, 11. mail täitus Ukraina territooriumilt röövitud ning Venemaal 22 aastaks vangi mõistetud sõjaväelasel ja Ukraina Ülemraada liikmel Nadežda Savtšenkol 35 eluaastat. Täna sai ta veidi hilinenult kätte parima sünnipäevakingi, mida ühele poliitvangile soovida – vabaduse, kui ta vahetati välja Ukrainas vangi langenud Vene kaadrisõjaväelaste Jevgeni Jerofejevi ja Aleksandr Aleksandrovi vastu.

Kaks aastat kestnud draama sai oma lõpplahenduse Kiievi Borispoli lennuväljal, kuhu Savtšenko toimetas Venemaal asuvast Rostovist Doni ääres Ukraina presidendi lennuk, mis eelnevalt oli toonud Rostovisse Jerofejevi ja Aleksandrovi. Savtšenkol olid vastas paljud teda kohtuprotsessi ajal toetanud inimesed eesotsas ema ja õega.

Vabastamise järel kippusid mitmed poliitikud ja kodanikuaktivistid Savtšenko vabastamist oma jõupingutuste tulemuseks kuulutama, kuid need suled on võõrad. Esmajoones oli see Nadežda Savtšenko enda suur moraalne võit, sest tema oli see, kellel tuli kaks aastat taluda vintsutusi ja alandusi, ta suutis näidata eeskuju, kuidas võidelda tõe ja inimväärikuse eest. Ta on vaieldamatult oma rahva ja riigi kangelane.

Hoopis teistsuguste meeleoludega tervitati Moskvas GRU-eriväelaste Jerofejevi ja Aleksandrovi lennuki saabumist. Neile meestele, kes olid saadetud Ukrainasse sõjaväelastena ning kes täitsid oma kõrgemate ülemuste käske, ei saanud omal maal osaks kangelase-vastuvõttu, vastupidi nende juhtum on algusest peale olnud äärmiselt kõnekas, kuna näitab, kuivõrd praegune Venemaa režiim väärtustab oma kodanikke ning nende elu ja millise kergusega on seesama võim valmis hülgama neid, kes teda teenivad.

Esmajoones oli see Nadežda Savtšenko moraalne võit, sest temal tuli kaks aastat taluda vintsutusi ja alandusi, sellele vaatamata suutis ta näidata eeskuju, kuidas võidelda tõe ja inimväärikuse eest.

Kokkuvõttes on ennekõike rõõmustav, et need kaks ning Nadežda Savtšenko on jälle vabaduses, kuna riikidevahelises konfliktis on nad kõik sattunud tahtmatult ohvri- ning etturirolli.

Nadežda Savtšenko väljavahetamisest Ukraina kätte vangi langenud Vene sõjaväelaste või Ida-Ukrainas tegutsevate venemeelsete aktivistide vastu on räägitud põhimõtteliselt tema vangistamisest 2014. aasta suvel. Need plaanid ei saanud siiski erinevatel põhjustel teoks. Üheks viimaseks barjääriks, mis tuli Savtšenko vabastamiseks ületada, ei olnud mitte õiguslikud ega poliitilised takistused, vaid Venemaa presidendi Vladimir Putini eneseuhkus.

Otsus Savtšenko vabastada aitab Putini režiimil kahtlemata vahelduseks rahvusvahelisel areenil plusspunkte teenida ning end positiivsest küljest näidata. Sellele vaatamata ei tohiks unustada teisi ukraina ja vene poliitvange, kellelt vabadus võetud sageli viimasel ajal juba naeruväärsena mõjuvatel põhjustel, näiteks tekstide või piltide sotsiaalmeedias jagamise või isegi «laikimise» eest. Jääb üle vaid loota, et ka nende lood pigem varem kui hiljem Savtšenko loo kombel positiivse lahendi leiavad.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles