Jagades liinilube olematutes peatustes sisenevate olematute reisijate alusel, liigume samm-sammult ekspress- ja kiirliinide ning isemajandavate bussiettevõtete likvideerimise poole, kirjutab Lux Expressi juhatuse esimees Hannes Saarpuu.
Hannes Saarpuu: kas liigume kiirliinide ja isemajandavate bussiettevõtete likvideerimise poole? (3)
Olen ligi 20 aastat tegutsenud reisijateveo valdkonnas. Tunnistan, et ma ei saa aru, miks rakendatakse Eestis bussiveo liinilubade väljastamisel korda ja põhimõtteid, mis on pikas perspektiivis kahjulikud nii reisijatele, vedajatele kui lõppkokkuvõttes ka ühisveondusele tervikuna.
18. märtsil arutati liinilubade komisjonis meie ettevõtte taotlust uuendada liiniluba kahel Tallinna-Tartu liini väljumisel, mis on toiminud juba pikki aastaid. Igal päeval sõidab neil väljumistel keskmiselt 35–40 inimest, kuid sellest hoolimata leidis komisjon, et liinide teenindamist ei ole võimalik jätkata. Põhjuseks see, et nende väljumiste vahetus läheduses pakuvad teenust ka teised bussiliinid.
Uus seadus näeb nimelt ette, et sellisel juhul on liinilubade väljastamine võimalik vaid juhul, kui teenus on vähemalt samaväärne juba olemasolevaga. Hindamisel selgus aga, et meie liin on konkurentidega võrreldes halvem, kuna bussid peatuvad vaid Tallinnas ja Tartus. Liinide kaalutlemise juhend ütleb, et parem bussiliin on selline, mis teeb marsruudil rohkem peatusi.
Kuna Tallinna-Tartu maanteel ei ole reaalselt võimalik leida seitset-kaheksat asustatud punkti, mille vahel oleks püsiv reisijatevoog, siis tegime kompromissettepaneku, et lisame täiendavaid peatusi, kuid nii, et buss peatub vaid juhul, kui reisijal on eelmüügist omandatud pilet.
Leiame, et kohtades, kus tegelik nõudlus on sageli vaid üks-kaks piletit väljumise kohta kuus, on see sisuliselt ainus mõistlik meetod liikumisvõimaluse pakkumiseks kaugliini bussiga. Kahjuks ei pidanud liinilubade komisjon seda ettepanekut vastuvõetavaks.