Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Hannes Saarpuu: kas liigume kiirliinide ja isemajandavate bussiettevõtete likvideerimise poole? (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lux Expressi juhatuse esimees Hannes Saarpuu
Lux Expressi juhatuse esimees Hannes Saarpuu Foto: LAURA OKS/PM

Jagades liinilube olematutes peatustes sisenevate olematute reisijate alusel, liigume samm-sammult ekspress- ja kiirliinide ning isemajandavate bussiettevõtete likvideerimise poole, kirjutab Lux Expressi juhatuse esimees Hannes Saarpuu.

Olen ligi 20 aastat tegutsenud reisijateveo valdkonnas. Tunnistan, et ma ei saa aru, miks rakendatakse Eestis bussiveo liinilubade väljastamisel korda ja põhimõtteid, mis on pikas perspektiivis kahjulikud nii reisijatele, vedajatele kui lõppkokkuvõttes ka ühisveondusele tervikuna.

18. märtsil arutati liinilubade komisjonis meie ettevõtte taotlust uuendada liiniluba kahel Tallinna-Tartu liini väljumisel, mis on toiminud juba pikki aastaid. Igal päeval sõidab neil väljumistel keskmiselt 35–40 inimest, kuid sellest hoolimata leidis komisjon, et liinide teenindamist ei ole võimalik jätkata. Põhjuseks see, et nende väljumiste vahetus läheduses pakuvad teenust ka teised bussiliinid.

Uus seadus näeb nimelt ette, et sellisel juhul on liinilubade väljastamine võimalik vaid juhul, kui teenus on vähemalt samaväärne juba olemasolevaga. Hindamisel selgus aga, et meie liin on konkurentidega võrreldes halvem, kuna bussid peatuvad vaid Tallinnas ja Tartus. Liinide kaalutlemise juhend ütleb, et parem bussiliin on selline, mis teeb marsruudil rohkem peatusi.

Kuna Tallinna-Tartu maanteel ei ole reaalselt võimalik leida seitset-kaheksat asustatud punkti, mille vahel oleks püsiv reisijatevoog, siis tegime kompromissettepaneku, et lisame täiendavaid peatusi, kuid nii, et buss peatub vaid juhul, kui reisijal on eelmüügist omandatud pilet.

Leiame, et kohtades, kus tegelik nõudlus on sageli vaid üks-kaks piletit väljumise kohta kuus, on see sisuliselt ainus mõistlik meetod liikumisvõimaluse pakkumiseks kaugliini bussiga. Kahjuks ei pidanud liinilubade komisjon seda ettepanekut vastuvõetavaks.

Saan loogikast aru nii: mida rohkem on peatusi, seda rohkem on inimesi, kes teoreetiliselt saaksid seda bussiliini kasutada. Aga kas oluline on teoreetiline või reaalne kasutamine? Tallinna-Tartu liinil asub 98 protsenti potentsiaalsetest teenuse kasutajatest Tallinnas või Tartus. Rääkides teenuse kättesaadavusest, proovitakse leida kunstlikke lahendusi kahe protsendi võimalike reisijate jaoks, unustades samas ära kõik teised ja nende vajadused.

Tagasi üles