Amar Annus: jumalasse uskumine – geenist või kultuurist? (33)

Amar Annus
, Tartu Ülikooli Lähis-Ida usundiloo dotsent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Amar Annus
Amar Annus Foto: Erakogu

Moodsas linnas elaval inimesel võib olla raske ette kujutada, et tema mõtlemist ja käitumist kujundavad tegurid, mis on mitusada tuhat aastat vanad. Küsimus, kas inimest mõjutavad rohkem tema geenid või teda ümbritsev kultuur, on tõepoolest intrigeeriv.

Tänu epigeneetika esiletõusule viimastel aastakümnetel on looduse ja kultuuri piirid muutunud üha hajusamaks. Tänapäevase arusaama järgi on geenid ja kultuur sedavõrd ühte põimunud, et sageli ei saa üht teisest selgesti eristada. Kui usk jumala(te)sse on universaalne ja selle aluseks on bioloogilised mehhanismid, siis usu konkreetsed vormid, nt kristlus, islam, hinduism jne on selgesti kultuurilised nähtused. Samas, üht poleks ilma teiseta.

Kommentaarid (33)
Copy
Tagasi üles