Naise välimus ja käitumine on lõputu projekt, millele on seatud kõrged ootused, leidsid Postimehe erisaate külalised Mari-Liis Lill, Tiina Kruus, Dagmar Lamp ja Rebeka Põldsam.
POSTIMEHE ERISAADE «Naine, ole alati ilusam!» (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näitleja Mari-Liis Lill leiab, et naine sellisena, nagu ta päriselt on, ei ole ajakirja esikaane jaoks alati piisav müügiartikkel. «Eriti õrnemas eas kiputakse arvama, et ei olda piisavad,» sõnas ta.
Kunstiteadlane Rebeka Põldsam leppis enne saadet Mari-Liis Lillega kokku, et nad kumbki end saate jaoks ei meigi, ent tõdes, et üksinda poleks ta julgenud ilma meigita tulla. «Mõned korrad, kui ma olen esinenud telekas, kus tuleb meik näkku teha, siis ma tunnen et see on nii ebaloomulik. Ükskord istusin «Jüri Üdi klubis» kõrvuti Leonhard Lapiniga ja ma nägin välja nagu hiidbeebi ja tema nägi välja nagu mingi Jaapani koletis.»
«Mõned tunnevad end meigiga vabamalt, mina tunnen end sellega halvemini,» lisas Põldsam ja ütles, et tihti pole inimesed valmis millekski tõeliseks ja ootavad üksteiselt alati paremaks ja ilusamaks olemist.
Kaanestaaride peidus pool
Ajakirja Anne ja Stiil peatoimetaja Tiina Kruus kinnitas, et hoolimata feministide pahameelest naiste kujutamise pihta meedias neile raevunud lugejakirju ei saabu: «Feministide manifestatsioone meie toimetusest ei möödu, keegi ei pahanda, et miks te panete meigitud ja saledaid inimesi esikaanele. Meie ei saa toimetuses aru, milles probleem on.»
Samas tunnistas Kruus, et ka Anne ja Stiili töös on palju kordi, mil kaanestaari elu tundub intervjuus justkui teiselt planeedilt: «Neil ei ole muresid, lapsed sünnivad päikesepaistelisel päeval lupsti, rõõmsa lalinaga nende kätele, hoolitsev isa vaatab üle õla. See on tohutult ideaalne maastik, aga selliste piltide loomises ei ole süüdi meie, vaid inimesed, kes meil kaantel on.»
«Kui te teaksite, mida me kuuleme rubriigis «off the record»! Kaanestaar räägib ära oma tegeliku loo ja seejärel selle, mis läheb ajakirja,» tunnistas Kruus.
Postimehe portaali Naine24 juhataja Dagmar Lamp kaitses eelmisel kevadel magistritöö, mis uuris emaduse kujutamist meedias. «Ma märkasin, et tegelikult ajakirjanik ka küsib neid asju nii,» tõdes Lamp. «Meedias on ju ainult fragmendid. Keskmine lugeja ei mõtle seda läbi ja isegi kui mõtleb, siis see kinnistub ikkagi.»
Kõrgharidusega naine jääb Eestis üksi
Seda, et kõrgharidusega naine jääb Eestis tihtipeale üksinda, kinnitasid Lamp ja Kruus mõlemad. «See pole enam mingi uudis, see ongi nii,» tõdes Kruus.
«Meil on portaalis pikalt üleval küsimus, kas tegemist on peiu- või pruudipõuaga. Ühest küljest on kõik need õnnetud vallalised mehed maapiirkondades, istuvad emade tagatubades, tunnevad survet olla täiuslikud ja kui nad seda pole, hakkavad jooma. Kas naised siis ei tunne survet?» oli Lamp nõutu.
Liiga vähe teistsuguseid naisi
«Naisteajakirjad Eestis keskenduvad kultuurile liiga laialt. Seitsmest ajakirjast kuue esikaanel on näitleja. Eesti naisnäitlejate seas minu teada ei ole ühtegi lesbit,» sõnas Põldsam.
Tema sõnul on hästi oluline kirjeldada erinevaid naisi: «Pidevalt jääb silma, et naine on ema, tulevane ema, vanaema, tädi. Ja kui ta ei ole ema, siis ta natuke tunneb ennast süüdi.»
«Või kellegi naine. Ja kui sa pole kellegi naine, siis kas sa oled kõrgharitud, et sa üksi oled?» lisas Lamp.
Saate vaheintervjuus räägib näitleja Kaisa Selde avameelselt seksistlikest meestest, ilusate naiste ebavõrdsest kohtlemisest ja naise keha objektistamisest.
Postimehe erisaade valmis Vaal galerii näituse «Ära ole see, kes sa oled – ole ilus» raames ning on üles võetud näituse avamisel. Naiste rolli ja kuvandit mõtestav näitus jääb avatuks 7. maini.