Priit Ratassepp: testi end – kas saad aru, miks ei ole kooliõpilased õnnelikud?

Foto on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Kas õpilased peavad käima õpetajatena töötavate inimeste sõnade, mitte tegude järgi, küsib Kuristiku gümnaasiumi õpetaja Priit Ratassepp Õpetajate Lehes.

Kas sa tunned kedagi, kes tunneks kedagi, kes oleks riikliku õppekava tervenisti läbi lugenud?

Usun, et iga inimene võib endagi kogemuse põhjal väita, et õppimise alus on õppija huvi õpitava vastu, teiseks mõjutavad õppimist inimese sünnipärased eeldused. Riiklik õppekava aga ei lähtu ei õppija huvist ega võimekusest, vaid sätestab, et kõik õpilased peavad saavutama kõigis ainetes (ainevaldkondades) teatud tasemel kindlad pädevused (teadmised, oskused jne).

Paljudes Eesti koolides algabki kõik pihta valest otsast: palgatakse tublid aineõpetajad, koostatakse riikliku ainekeskse õppekava põhjal oma kooli õppekava – kopeeritakse see riiklikust ainekavast, kohendades seda näpuotsaga. Pahatihti tegelevad ühe aine (ainevaldkonna) õpetajad ainult oma aine(te)ga ega tea, mis on kirjas kooli ainekavas kui tervikus (nt füüsik ei tea, mida teeb geograaf või ajaloolane, ja vastupidi). Seejärel asuvad ainespetsialistid õhinal oma ainet õpilastele «õpetama». Ja siis imestatakse, miks küll kõik õpilased kõiki aineid võrdse isu ja tulemuslikkusega ei õpi.

Kui nüüd sellise ainekeskse (ühtlasi ainekavakeskse) lähenemisega õpetajad ja kooli juhtkonna liikmed küsiksid endalt, kas nemad ise on kõigis põhikoolis õpitavates ainetes pädevad, peaksid küllap paljud tunnistama, et jääksid nii mõnegi ainega hätta või peaksid neid aineid tublisti kordama. Usun, et nii mõnigi ajaloolane ei lahenda ruutvõrrandit ja nii mõnigi filoloog ei tea, millal varises kokku Rooma impeerium. Tahaksin siinkohal küsida, miks töötavad sellisel juhul meie koolides õpetajatena inimesed, kes ei ole ise põhikoolilõpetaja tasemel – kardetavasti on gümnaasiumi õppekavaga veel halvemad lood? Kas õpilased peavad käima õpetajatena töötavate inimeste sõnade, mitte tegude järgi?

Teeme väikese katse

Iga koolis töötav õpetaja võiks proovida, kas ta saab järgmiste ülesannetega hakkama. Ära kasuta abivahendeid ega kõrvalist abi. Kõik küsimused on võetud põhikooli riiklikust õppekavast (www.riigiteataja.ee/akt/13273133). Kui valesid või vastamata jäävaid vastuseid on mitu, tuleks tõsiselt mõelda sellele, et koolis on vaja midagi kibekiiresti muutma hakata.

1. Kirjuta arv 234 000 000 standardkujul.

2. Kas sõna «laulab» koosneb lühikestest või pikkadest silpidest?

3. Kirjuta oma B-võõrkeeles kolm lauset seda keelt kõneleva riigi tähtpäevade kohta.

4. Kuidas teha kindlaks, kas aine juhib elektrit või mitte?

5. Kuidas põhjendad katsega, et mullas on õhku ja vett?

6. Kas sa tunned huvi loodusteaduste õppimise vastu? Kas sa huvitud loodusteaduslikust ja tehnikaalasest karjäärist? («Ei »on vale vastus).

7. Too näiteid, kus sa puutud oma igapäevaelus kokku konvektsiooni ja soojuskiirgusega.

8. Kas sa saad aru eluslooduse olulisetest protsessidest ja organismide omavahelistest suhetest? Too oma väite selgituseks näiteid.

9. Hinda elusorganismide otsese ja moondega arengu olulisust ja too selle kohta näiteid.

10. Kirjelda neerude üldist tööpõhimõtet vere püsiva koostise tagamisel.

11. Mis on maailmaaeg? Mille poolest see erineb vööndiajast?

12. Selgita objekti Päike kui valgusallika olulisi tunnuseid. (NB! sõnastus muutmata)

13. Too näiteid igapäevaelust, kus sul on kasu läätse fookuskauguse tundmisest.

14. Iseloomusta Ramses II (Egiptuse vaarao) tegevust.

15. Kuidas periodiseeritakse keskaega Euroopas?

16. Kas sa oled tutvunud idamaade muusikapärandiga ja suhtud sellesse lugupidavalt? («Ei» on vale vastus)

17. Too kaks näidet selle kohta, kuidas sa rakendad elus bassivõtme tähendust (NB! Sõnastus muutmata).

18. Millised on nüüdiskunsti olulisemad suunad?

19. Mille poolest erinevad kuulitõuke ja kõrgushüppe soojendusharjutused? Demonstreeri paari harjutust.

20. Kirjuta põimlause, milles kasutad nii ellipsit kui ka inversiooni. Loe lause oma kaaslasele ette ja palu hinnata selle ülesehitust.

Kuidas olukorda muuta?

Üks võimalus on võtta (jätta) põhikooliõpetajatena tööle inimesed, kes on ise pädevad kõigis põhikooli õppekavas sisalduvates ainetes – nemad näevad inimest (õppijat) ning riiklikku õppekava (ühtlasi kooli ainekava) kui tervikut ja tõenäoliselt ei õpeta õpilastele ainult oma ainet, vaid tõepoolest sisuliselt lõimivad aineid ja teevad teiste ainevaldkondade õpetajatega koostööd.

Teine võimalus on vilistada koolides riiklikule õppekavale ja hakata oma koolis koostöös kõigi õpetajatega (lähtuvalt koolis töötavatest ja õppivatest inimestest, kooli asukohast jne) korraldama õppetööd nii, et see oleks jõukohane, eluga seotud ja pakuks huvi võimalikult paljudele õpilastele.

Kolmas võimalus on kaotada riiklikust õppekavast ainevaldkonnad praegusel kujul ja kirjeldada õppetegevusi ja õppesisu hoopis teistsuguste teemade (valdkondade) kaudu, nt maailm, loodus, inimene, kultuur vmt. Maailma avastamiseks saab ühendada geograafia, ajaloo, ühiskonnaõpetuse, keeled (ühtlasi kirjanduse), matemaatika jt. Loodust ja inimest tundma õppides ei pääse mööda ühestki õppeainest. Küllap on kõik nõus, et kultuur ongi kõik, mida me terve elu vältel avastame ja milles nagunii kogu aeg osalised oleme. Ainekeskne õppekava ja elu on ju niikuinii kaks täiesti erinevat asja.