/nginx/o/2016/01/18/4885427t1h9a7a.jpg)
Oleme harjunud, et loodushoiuga seotud tööde jaoks eraldatakse raha riigieelarvest. Aga kui palju riik ikkagi ühe või teise objekti jaoks peaks raha planeerima ja kuidas mõõta keskkonnaseisundi parandamise väärtust, küsivad Aija Kosk ja Eeva Kirsipuu-Vadi Peipsi Koostöö Keskusest.
Teisipäeval olnud rahvusvahelise veepäeva puhul on väga sobilik mõelda Eesti järvedele. Võib julgelt öelda, et kõik Eesti inimesed kasutavad ühel või teisel moel meie järvesid. Me käime järve ääres jalutamas, ujumas, püüame kala, mitmete järvede äärde on ehitatud loodusõppe- ja matkarajad. Paljude tallinlaste jaoks tähendab järve vesi joogivett, lisaks võib järv olla tuletõrjeveevaru, niisutus- ja kastmisvesi. Aga me saame järvedest kasu ka läbi järvedes toimuvate protsesside – elupaikade säilitamine, järvedesse voolava heitvee lahjendus, vee isepuhastusvõime jne. Need on protsessid, mis võimaldavad järvel olla järv.
Seega inimese seisukohast vaadatuna pakub järv meile eri kaupu ja teenuseid - nn ökosüsteemiteenuseid. Sellise materialistliku lähenemise abil on lihtsam selgitada, miks on mõne loodusobjekti, sh järvede kaitsmine vajalik ja mis juhtub siis, kui seda ei tehta. Sest selleks, et me kõiki eelpool nimetatud teenuseid kasutada saaks, on vaja, et järve seisund oleks hea.
Rahanumbritega tegelevatele inimestele saab looduse väärtust eriti näitlikult esitada, kui välja arvutada teenuste rahaline väärtus. Kuna looduse, sh järvede pakutavad hüved on väga erinevad, siis nende väärtuste arvutamiseks kasutatakse ka erinevaid meetodeid.
Euroopa Liidu liikmesriikidel oli eesmärk saavutada 2015. aasta lõpuks kõikide vete hea seisund. Keskkonnaagentuuril on seireandmed 90 Eesti järve seisundi kohta ning 2014. aasta seisuga on üle 60 järve ökoloogiline ja keemiline seisund kas hea või isegi väga hea, ülejäänutel siis kesine või halb. Halvas seisundis järvi on kokku kolm ning nende hulgast leiab ka Harku järve. See halb seisund tähendab, et Harku järves on väga kõrge toitainetesisaldus, seal vohavad mikrovetikad, mistõttu on vee läbipaistvus üks Eesti järvede väiksemaid – ainult 20 cm. Samas on Harku järve suplusvee kvaliteet terviseameti hinnangul enamasti hea. Probleemiks on küll iga-aastane sinivetikate vohamine, mis tekitab vees toksiine ja põhjustab tervisemuresid.
Eestis ei ole veel ühegi järve kõikide ökosüsteemiteenuste rahalist väärtust välja arvutatud, küll on hinnatud kultuuriliste teenuste väärtust. See hinnang ongi tehtud halvas seisundis oleva Harku järve kohta. SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse teadlased uurisid Peipsi Koostöö Keskuse juhitud Eesti-Norra koostööprojekti kaasabil Harku järve majanduslikku väärtust. Uuringu abil selgitati välja Tallinna ja Harjumaa inimeste hoiakud Harku järve keskkonnaseisundi ja järve ning selle ümbruse poolt pakutavate hüvede (ökosüsteemi teenuste) osas ning hinnati inimeste maksevalmidust olukorra parandamiseks. Selleks küsitleti kokku 401 inimest Tallinna kõikidest linnaosadest, Harjumaa läänepoolsetest valdadest ning Harjumaa kolmest linnast.
Ootuspäraselt peeti Harku järve ökosüsteemiteenustest olulisimaks nelja hüve: ujumisvõimalus, loodusliku vaate nautimine, puhkus ja sportimine vee ääres ning päevitamine. Mõneti üllatuslikult hinnati väheoluliseks kalapüügivõimalust - võimalik, et valim oli liiga väike ning harrastuskalastajaid sattus sinna vähe.
Kuidas vastaksite küsimusele: kas ja kui palju oleksite teie nõus iga aasta andma raha, et Harku järve vee kvaliteeti parandada ja järve hüvesid nautida ka aastal 2020? Küsitluses osalejatelt uuritigi nende teoreetilist maksevalmidust Harku järve keskkonnaseisundi parendamise eest tervikuna ning konkreetsete, valitud ökosüsteemiteenuste parendamise eest. Igal aastal makstavate tasude suurused olid ette antud vahemikus 5 kuni 50 euroni.
Enam olid vastajad valmis maksma Harku järve seisundi parandamise eest hea ökoloogilise seisundini – 15,22 eurot inimese kohta aastas. Ja kui eeldada, et valim on usaldusväärne näitamaks kogu Tallinna ja Harjumaa 11 kohaliku omavalitsuse elanike maksevalmidust, siis oleks see summa kokku 6,6 miljonit eurot aastas ning aastate 2016-2020 peale kokku 33 miljonit eurot. Summa, mida oldi valmis maksma Harku järve seisundi parandamiseks halvalt kesisele tasemele oli väiksem, aga mitte väga oluliselt – 13,34 eurot inimese kohta aasta. Selle uuringu põhjal peavad inimesed küll Harku järve head keskkonnaseisundit oluliseks, kuid nad ei olnud valmis selle eest oluliselt enam maksma. Inimesed näivad olevat valmis maksma suuremat tasu konkreetsete ökosüsteemiteenuste eest kui üldisema keskkonnaseisundi parandamise eest. Heal tasemel veekvaliteedi eest, mis tagab head puhke- ja spordivõimalused, oldi valmis tasuma 34,43 eurot aastas. Küsitluse tulemusi võiks interpreteerida ka nii, et inimestel on suurem maksevalmidus konkreetsete ökosüsteemiteenuste eest kui üldisema keskkonnaseisundi parandamise eest.
Nagu ka loogika ütleb, siis sissetuleku ja maksevalmiduse vahel oli positiivne seos: kõrgema sissetulekuga inimesed olid rohkem nõus maksma Harku järve seisundi parandamise eest. Samuti mõjutab valmidust rahakotiraudu avada vastaja suhe järvega - inimese maksevalmidus on suurem, kui ta on käinud Harku järve ääres.
Maksevalmidust ei hinnata mitte selleks, et tulevikus hakata elanikelt lisaraha koguma. Maksevalmiduse rahaline väärtus näitab, kui paljudest teistest kaupadest ja teenustest on inimesed valmis loobuma, et saada kasutada Harku järve ökosüsteemiteenuseid. Teisiti öeldes, kui kõrgelt inimesed väärtustavad Harku järve ökosüsteemiteenuseid. See informatsioon võimaldab riigieelarve vahendite kasutuse üle otsustajatel teha tulu-kulu analüüs ja saada tead, kui palju raha võiks Harku järve tervendamiseks kulutada nii, et ühiskonna heaolu suureneks.
Süvahuvilised on oodatud lugema Peipsi Koostöö Keskuse kodulehelt Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist rahastatud projekti «Mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia väljatöötamine» aruannet ja konkreetset uuringut peatükist 7.