«Pigem on palveränd armastus millegi vastu,» ütles Rooma ja Santiago de Compostelasse kõndinud raadioajakirjanik Krista Taim Postimehe stuudios.
PÄEVAINTERVJUU Eestlased palverännakutest: seal kultuuris austatakse rändurit ja võõrast (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui matkamine on hobi, siis miks mitte, ent hobi ei ole ilmselt päris õige sõna selle kohta,» lisas neljal korral palverändurina sadu kilomeetreid läbinud Keiu Virro. «Inimesed otsivad teekonnal erinevaid asju – mõni otsib kaduma läinud füüsilist vormi – oleneb, mis endale püstitada. Usklikke on rännakutel kindlasti ka, aga mitte enamuses.»
Virro enda sõnul on ta teekondi läbides olnud alati erinevas eluetapis ja meeleolus. «Mõned lähevad sinna tõesti vastuseid otsima, aga mina pole veel küsimusigi leidnud.»
Krista Taime sõnul tuli võimalus palverännakule minna ise tema juurde: «Avaneb võimalus, see tee kutsub, mind kutsutakse ja ma lähen.» Temale pakkusid sellist võimalust kolleegid Itaalia raadiost kaks aastat tagasi. «Me ei tundnud eriti neid itaallasi, seega me läksime võõrastega, pea ees, tundmatusse kohta – jala Rooma Acquapendentest. Sealt sai kõik alguse.»
Juba esimesel korral läbiti 170 kilomeetrit jalgsi. «Me saime täispaketi – Itaalias oli kuumalaine, keskpäeval juba 38 kraadi varjus ning sedasi lõpuni välja. Viimasel päeval tuli äikesetorm,» meenutas Taim.
Erilist füüsilist ettevalmistust kumbki naine enda sõnul ei teinud. «Kõik on ju läinud kunagi,» arvas Taim ning kuigi Virro sõnul mõned soovitavad enne trenni teha, siis ka tema sellele erilist rõhku ei pannud. Jalgade paistetusest siiski ei pääse. «Neli numbrit suuremad ja üleni ville täis,» rääkis Taim enda kogemusest.
Palverännakul tunneb ränduri ära spetsiaalse merekarbikujulise amuleti järgi – rändurite vastu ollakse väga sõbralikud ning neile kehtivad erinevad soodustused majutuse ja toidu osas. «Mõni kohalik võtab su oma majja vastu, teeb õhtusöögi, peseb isegi su pesu ära ning vastutasuks küsitakse annetus,» rääkis Virro.
Spetsiaalseid palverändurite öömaju ehk alberge rahastab ka Hispaania riik, mis aitab kulusid kokku hoida. Albergidesse pääseb omakorda palveränduri passiga, mis on teekonnal kogutud punktidest saadud värvilisi templeid täis.
Vaata videost erinevaid palverändurite sümboleid, passe, teekonna läbimise tunnistust ning Keiu Virro ja Krista Taime fotosid enda rännakutest.