Aare Tark: tööturg nutilaste ootuses

Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene juhtivpartner Aare Tark. Foto: Peeter Langovits

Z-põlvkonna digioskused ja eneseteostuse soov on Eesti ettevõtjatele suur võimalus, kirjutab vandeadvokaat, Tark Grunte Sutkiene vanempartner Aare Tark.

Iga paarikümne aasta tagant otsitakse tähendust ja konteksti järgmisele uuele põlvkonnale. Kui mõned aastad tagasi imestati millenniumilaste kannatamatuse üle, siis nüüd on tööturule peatselt jõudmas juba hällis tahvelarvutitega toimetanud nutilapsed.

Kuigi iga inimene on isemoodi ning üldistustega tasub olla ettevaatlik, võib tuleviku põlvkondade eelistusi ja käitumist tarbijate, kodanike ja töötajatena prognoosida nende noorpõlve ühiskondi defineerinud võtmesündmuste ja narratiivide abil. Mida paremini noorte soove, aga ka nõrkusi ennustada oskame, seda paremaid ja tähendusrikkamaid eneseteostuse võimalusi neile pakkuda suudame.

Z-generatsiooniks loetakse aastatel 1995–2012 sündinud lapsi ning nende arusaamu kujundavaks perioodiks peetakse aastaid 2012–2036. Nad on digimaailma sündinud ja sellega koos õppinud, osates senisest paremini hallata suurt hulka informatsiooni ning sellega tööd teha. Samas tuuakse probleemidena välja suurenevat sõltuvust tehnoloogiast ning võimetust ilma info ja internetita toime tulla või otsuseid teha.

Räägitakse, et ka Z-põlvkonna väärtused on teistsugused. Nende põlvkonna ühiskond ei usu enam iseenesestmõistetavasse lääne progressi või ajaloo lõppu, nii on Z-põlvkonda kujundanud suurem teadlikkus nn nurjatutest (wicked) globaalprobleemidest, rahvusvahelise majanduse ebastabiilsus ning terrorismioht. Sellest tulenevalt on erinevad analüütikud pidanud Z-generatsiooni eriti ettevõtlikuks, pragmaatiliseks ning traditsiooniliste brändide vaenulikuks. Z-noored on oma väärtushinnangutelt sallivamad ja mitmekesisusega rohkem harjunud.

Juhtnööre ootav globaalne majandus

Enamik Z-põlvkonnast omandab veel haridust, kuid noorte ja trendide mõjusid maailma majandusele on juba tunda. Sarnaselt põlvkonna endaga on ka maailma majandus mõjutatud infoühiskonna trendidest: IT-firmasid ja digitaallahendusi saadab üha suurem edu, ettevõtete edukuse pandiks on paindlikkus ja vähem hierarhilisust ning rohkem võrgustumist.

Senini massiliselt kasumit tootnud ressursimahukad valdkonnad peavad ümber orienteeruma globaalprobleemide lahendamisega seotud innovatsioonile. Energiasektoris toimuv on selle elav näide. Tootmisprotsesside digitaliseerimisega väheneb ja muutub töökohtade arv ning iseloom, üha suurem digistumine toob kaasa muutused kõikides tööstustes.

Nagu ka president meile vabariigi aastapäeval meelde tuletas, saadab nii Eestit tervikuna kui ka meie ettevõtjaid edu siis, kui lepime muutustega ja läheme oma ärimudelites nendega kaasa. Kindlasti hakkame sarnaseid trende nägema ka õigusteenuse turul.

On esile toodud, et Z-põlvkonna noor on pigem konservatiivne ja säästlik tarbija ning eelistab traditsioonilistele brändidele anonüümseid ja selles hetkes väärtuslikemaid tooteid. Edu nähakse säästlikes ja leidlike tarbimismudelitega ettevõtetes.

Eesti parim võimalus

Eesti majanduse struktuurseks probleemiks on vähene tootlikkus. Kuigi hariduse ega kogemuse poolest pole keskmine Eesti töötaja halvem Rootsi või Soome omast, ei suudeta haridust ega kogemusi piisavalt ära kasutada. Ühelt poolt on probleem majanduse struktuuris, mis on pigem kallutatud väiksema lisandväärtusega sektorite poole, aga teisalt ka tipptalentide lahkumine Eestist.

Uus põlvkond otsib oma töös senisest veelgi rohkem eneseteostust, tunnustust ja tähendust. Selle asemel et olla rahul aastaid rutiinse ja väikese tootlikkusega töö tegemisega, soovitakse kohe panna oma võimed proovile. Nende nõudmise rahuldamiseks tuleb muuta majanduse struktuuri ja nihkuda rohkem loovust ja mõtlemist nõudvate tööstusharude poole.

Kui see õnnestub, võib Eesti majandus asuda uuesti kasvule. Kui jääme seniste majandussektorite juurde, võivad eneseteostust otsivad Z-põlvkonna noored hoopis lahkuda. Seetõttu ei ole digipööre Eesti majandusele mitte ainult võimalus, vaid ka kohustus.

Noortel on kõrged ootused ka töö- ja eraelu tasakaalu hoidmise võimalustele. Traditsioonilisema päevatöö kõrval ahvatleb neid ka võimalus proovida kätt iduettevõtetes, jagamismajanduses või vabakutselisena, kus eneseteostust leidub ehk rohkem ning töötajal on suurem võimalus valida, kuidas ja millal töötada. Nii peavad tööandjad leidma viise, kuidas pakkuda vähese kogemusega andekatele noortele huvitavaid tööülesandeid ilma liigse riskita. Tööandjana puutun sellega kokku tegelikult juba praegu.

Z-põlvkonna digioskused ja eneseteostuse soov on Eesti ettevõtjatele suur võimalus. Väikses ja paindlikus ühiskonnas saab ennast kiiremini teostada: parimad ujuvad kiirelt pinnale. Mitmed eelmised Eesti põlvkonnad on oma lääne kaaspõlvkondlastega võrreldes oma päritolu ja raudse eesriide või selle pärandi tõttu olnud halvemas seisus, ent innovatsioonil põhinevale majandusarengule on Eestil tänu oma haridussüsteemile ja oskuslikule juhtimisele paljuski kaasa rääkida.

Uueks väljakutseks kujunevad pigem küsimused, kuidas Z-generatsiooni oskusi ettevõtete huvides tööle panna ning kuidas leida muutustega kohanemist ja innovatsiooni toetavad Z-noorte juhid. Kuna konkureerime töötajate nimel ka teiste ühiskondadega ning Z-generatsioonil on kõrged nõudmised, peame kujundama oma ühiskonda avatumaks ja loovamaks.

-----------------------------------------------------

Sel reedel, 4. märtsil leiab Tallinnas Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses aset konverents Generatsioon Z.

Viimastel aastatel toimunud innovatsiooni ning sellega kaasnevate uute võimaluste üle arutlevad vahetus diskussioonis tuntud ühiskonna- ja äritegelased: Aare Tark (vandeadvokaat), Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister), Taavet Hinrikus (TransferWise), Ülle Madise (õiguskantsler), Maarja Kruusmaa (TTÜ Biorobootika Keskus), Merle Liisu Lindma (Microsoft/Skype). Generatsiooni Z'i esindab D'n'B kollektiiv Cartoon.

Postimees.ee teeb konvrenetsist otseplekande!