Kuid sisepoliitilised pinged – ja just see on tehas, kus vormitakse järgmine Suurbritannia peaminister – on UKIPi, Suurbritannia Iseseisvuspartei tulekuga tuliseks aetud. Juunikuus aset leidev referendum võib ELi – Suurbritannia suhtele vähemalt senisel kujul lõpu teha.
Tegureid, mis võivad hakata mõjutama referendumi tulemust, on palju ja need on raskesti kontrollitavad, nii et referendumi ellu kutsunud Briti peaministri David Cameroni jaoks võib olukord kontrolli alt väljuda.
Peamine faktor, mis tulemused ennustamatuks muudab, on teadmatus ja ebakindlus. Valuutaturg reageeris Londoni linnapea Boris Johnsoni poolehoiuavaldusele EList lahkumisele langusega ilmselt mitte seetõttu, et lahkumine oleks Briti majandusele praeguses segases olukorras kahjulikum kui jäämine, vaid peamiselt seetõttu, et lahkumisega kaasneb palju teadmatust ja ebakindlust. Tõsi, vähemalt osa Briti suurfirmade juhtidest on kindlad, et lahkumine on majandusele kahjulik. Sel nädalal avaldas The Times suuremate ettevõtete ühispöördumise ELi jäämise toetuseks. Kuid allakirjutanuid oli vaid kolmandik mõjukatest ettevõtetest, ja arvatakse, et keskmistest ja väiksematest firmadest oluline osa pooldab pigem lahkumist.
Teine oluline tegur on Londoni linnapea Boris Johnson, kes Cameronile vastandudes ja lahkumist pooldades mõjutab ennustuste kohaselt umbes kümmet protsenti valijatest sama tegema. See, et Johnson üsna avalikult peaministritooli poole vaatab, on vastandumise üks põhjus, kuid teiseks põhjuseks peetakse tooride vajadust pakkuda valijaile hambumusega sobiv kont: nii saaks traditsiooniliselt euroskeptilised tooride valijad, kes ühel hetkel UKIPi kui veel euroskeptilisema erakonna poole läksid, tooride leeri taas üle tuua.