Vastukaja Eerik-Niiles Krossi artiklile «Putini sõda kui silmamoondus», PM 15.02
Veebikommid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomulikult on Venemaa taktika allutatud pikemaajalisele strateegiale; ja samasuguse haarava käsitluse saaks kirjutada USA strateegiast. Uudistes näeme me paraku pealispinda: «...rünnakud Süüria haiglatele on sõjakuritegu», «Müncheni vaherahu kokkuleppeid pole võimalik nädalaga täita»; Putin, Kerry, välisminister ja ekspert see ja too ütlesid nii ja naa ... ja elame «signaalidele» emotsionaalselt kaasa, mõistmata suurt plaani ja tegelikke kavatsusi – seejuures väärtused ja moraal on vaid suure vale üksikaspektid, mida vajadusel saab kasutada propagandanuiadena.
Urmas Kaljurand
Kross muidu arukas mees, aga puude taga metsa ei näe. USA pealekäimisel loobus Ukraina tuumarelvast, vastu lubati igakülgset abi ja territoriaalset terviklikkust. Kus on see abi ja terviklikkus nüüd? Sanktsioonid Venemaa vastu on vaid kosmeetilised, kui Vene gaas ja nafta voolavad jätkuvalt ojadena Läände. Ukraina on jäetud põhimõtteliselt üksi sel ajal, kui Obama ja Putin üheskoos Süüriat jagavad. Venemaa ei tee iseseisvalt midagi, pole kunagi teinud. Ukraina teemal istuvad koos Venega läbirääkimiste laua taga Saksa ja Prantsuse juhid ja otsustavad koos Ukraina saatust. Nii nagu ei otsustanud peale sõda Eesti saatust Stalin üksi, vaid koos oma kamraadide Churchilli ja Trumaniga, kellega koos kirjutati sisuliselt alla küüditamistele. 1939–40 ei okupeerinud Eestit Venemaa iseseisvalt, vaid kokkuleppel Saksamaaga. Nüüd jagati Euroopa uuesti ära Vene-Saksa Nord Streami gaasijuhtme rajamisega.
Inno Tähismaa
Kogu selle pika jutu peale küsiksin ainult, et hea Eerik-Niiles, palun defineeri Euroopa väärtusruum, too välja selle karakteristikud. Samuti palun kirjeldada, mida tähendab Euroopa ühtsus, kas see on olemas, ja kui on, siis, mida see endas sisaldab? Seejärel sooviksin teada, kas eeltoodud mõisted kannavad endas kuidagi seost meie põhiseaduse preambuliga ehk siis otse küsides, kuidas eeltoodud ülesanne aitab kaasa Eesti rahvastiku kasvule? Siiani on selle defineerimata väärtusruumi (mis ilmselgelt muuhulgas sisaldab endas kohustuslikku pederastia tunnustamist, tingimusteta pagulaste vastuvõtmist) järgi jooksmine läinud meie rahvastiku arvukusele maksma enam, kui II MS seda teha suutis. Kui nendele küsimustele saaks vastuse, siis oleks, millest edasi rääkida, aga seniks arvan, et raiskasid lihtsalt leheruumi...
Mati Väärtnõu