Lapsendamine
Võib muidugi selle ees silmad kinni pigistada, raevus jalaga vastu maad taguda ja täiest kõrist kisendada. Ent meie raev ei muuda midagi: jah, tänapäeva ühiskonnas (nagu õieti juba aastatuhandeid) elavad ka mehed meestega ja naised naistega. Kui nad tahavad oma suhte seadustada ja võtta endale kohustuse partnerit ülal pidada ja tema eest hoolt kanda, miks seda siis keelata? Miks peaks riik nad sellest õigusest ilma jätma? Või kaotavad geid ja lesbid oma kodaniku- ja muud juriidilised õigused kohe, kui voodisse lähevad?
Jah, oma seksuaalse käitumisega erinevad nad enamikust ühiskonnast. Aga ma olen kindel, et see, kuidas inimesed magamistoas (või ka metsas, plaažil, küünis või mujal) oma armuasju ajavad, ei peaks olema kogu ühiskonna arutada. Sekselus peavad kehtima kolm kuldset reeglit: 1) ainult vabatahtlikult, 2) ainult ausalt, 3) alles täisealisena. Kõik muu on juba armastajate endavaheline asi. Ühiskondlikku kontrolli siin vaja ei ole.
Samasooliste paaride lapsendamisõigus on muidugi keeruline küsimus. Teiselt poolt aga ka äärmiselt lihtne. Keeruline on see sellepärast, et siin hakkab protestima meie alateadvus, mida kihutab tagant paljunemisinstinkt: lapsed sünnivad ainult naise ja mehe ühendusest ja neid kasvatavad ainult ema ja isa. Lihtne aga seepärast, et kasvatuses on esmatähtis armastus. Kui laps kasvab kodus, kus valitseb armastus, kas on siis enam oluline, kui palju on tal isasid ja emasid? Armastus on sellises kodus peamine kasvataja.
Nii ma pöördungi kõlbluse eest võitlejate poole: palun ärge segage vagatsemist ära kõlblusega ja mõelge hoolikalt, kas ikka tasub keerutada poliitilisi spekulatsioone üles seaduste põhjal, mis muu hulgas kaitsevad vähemuste õigusi. Parem armastage ja lubage ennast armastada ning laske inimestel olla sellised, nagu nad olla soovivad.
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane
Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta Tallinnas keeltekoolis õpetajana.