Peeter Langovitsi tagasivaade: psühhiaatriahaigla suurpõleng

Psühiaatriahaigla põleng 1996 Foto: Peeter Langovits

Selle aasta 9. veebruaril möödus 20 aastat taasiseseisvunud Eesti ühest suuremast, üheksa inimelu nõudnud tuleõnnetusest.

Päästeamet sai reedel, 9. veebruaril 1996 kell 23.45 väljakutse Tallinna psühhiaatriahaiglast. Põles Merimetsa suvemõisa territooriumile 1910. aastal ehitatud arhitektuuriliselt väärtuslik kahekorruseline mansardkorrusega haiglakorpus. Tulekahju avastas ringkäigul üks hooldajatest. Kõrgendatud väljakutse tõi kohale peaaegu kõik Tallinna ja Harjumaa tuletõrjeautod. Haigla 3. osakonnas oli tulekahju süttimisel 87 patsienti ja 12 haiglatöötajat. Maja teisele korrusele olid majutatud mehed, esimesele naised ja ohtlikud, erirežiimi alla kuuluvad patsiendid. Tuli sai alguse teiselt korruselt meesteosakonna puhketoast, mida kasutati ka suitsuruumina. Maja oli suures osas puidust, ka ventilatsioonisüsteem ja vaheseinad, -laed. Kapitaalremondi ootel majas polnud signalisatsiooni. Tuli levis kiiresti, kohe asuti evakueerima patsiente ja dokumentatsiooni. Suurpõlengus hukkus kaheksa erihooldekodudesse saatmist ootavat eakat meesterahvast, kellest neli põlevast majast välja toimetati. Raskete põletushaavadega viidi Keila haiglasse seitse inimest, neist ühe elu ei õnnestunud päästa. Evakueerimist raskendasid maja kitsad trepikojad ja erakordselt külm ilm. Õnneks toimus see ilma suurema paanikata ja põlenud korpuse patsiendid paigutati ümber teistesse osakondadesse, osa saadeti erihooldekodudesse. Ükski haigla erirežiimiga patsientidest põgenema ei pääsenud. Suudeti päästa kõigi haigete haiguslood ja kriminaaltoimikud.

Ligi 20-kraadises pakases raskendasid päästetöid trellitatud aknad, lukustatud uksed ja kustutamise käigus liuväljaks muutunud maja kitsad trepid ning koridorid. Külma tõttu oli osa hüdrante jäätunud, vett tuli kaugemalt hankida. Voolikud külmusid, mitu päästeautot läks rivist välja.

Põleng lokaliseeriti laupäeva hommikuks. Täielikult sai maja kustutatud alles pühapäevaks, mil pääsesid majja eksperdid ning päästetöötajad, kes tõid välja neli tulevangi jäänud laipa. Keldrist pumbati välja sinna kogunenud vesi, mis ohustas maja vundamenti, haigla soojatrasse ja kanalisatsiooni. Katus ja mansardosa hävis täielikult, maja taastamine vajas hinnanguliselt üle 10 miljoni krooni.

Hukkunute omastele avaldasid kaastunnet president Lennart Meri ja vabariigi valitsus. Valitsuse eriistung arutas, kuidas haigla saaks oma tegevust jätkata. Juhtunu suhtes algatati kriminaalasi. Pärast traagilist tuleõnnetust pidas siseminister Märt Rask vajalikuks kontrollida kõigi kinnipidamiskohtade turvalisust.