Veebikommentaarid

Veebikommentaarid Avo-Rein Terepingi artiklile «Poisid ja tüdrukud ongi erinevad», PM 8.02

Võrdõiguslikkuse probleemi põhjus on, et naisega seonduv on ühiskondlikult ja kultuuriliselt vähem väärt, madalam palk on vaid selle sümboolne väljendus. Õigus võrdsetele võimalustele tähendab, et täpselt samasugune õigus on naisel teostada oma vaimuandeid, liikuda oma soovide-unistuste suunas, saavutada ühiskonnas soovitud positsioone ja mõelda suurelt. Täpselt sama õigus on neil olla Keegi avalikus ruumis ja olla kuulda võetud. On häbiväärne, et see nii pole, ja bioloogia pole siin mingi õigustus. Võrdsete võimaluste teema välistamine põhjendustega, et nad ju ongi erinevad – siin ikka varjutakse väheoluliste argumentide taha, et säilitada ühe soo hegemoonial põhinev sugude kord. Ja ei taheta sedagi näha, et see pole lõppeks hea ka meestele. On võimalik sel teemal mitte üksnes arvata, vaid ka end harida.

TIIU KUURME

Aitäh, Tiiu, olen sellega täiesti nõus. Kui naiseks olemise tõttu kedagi milleski piiratakse (palk, amet, võimalused jm), siis on see lihtsalt seaduserikkumine ja väärib karistust. Lugu kirjutades oli mu eesmärk viidata erinevustele ja sellega arvestamisele. Sestap võtsingi abiks Susan Pinkeri (loodan, et oled lugenud) ja teised sarnased uuringud. NB!: «Võimalus järgida oma kalduvusi, selle asemel et teha tööd, mida sa teiste arvates peaksid tegema.» Kvootide puhul tekikski sundolukord, nagu kunagises NSVLis: kui partei arvas, et on vaja insenere, siis pandigi laps inseneriks õppima, ehkki ta oleks soovinud saada filoloogiks või kunstnikuks. Tööstuslikud (ka sõjalised) eesmärgid panid paika ülikoolidesse vastuvõetavate arvu.

AVO-REIN TEREPING

Tiiu Kuurmele on see võib-olla uudiseks, kui palk pole sugugi ainuke asi, millega inimese tööd ja tegemist väärtustatakse. Palk on vaid üks osa suurest buketist ja selle osa järjekindel käsitlemine eraldiseisvana on kapitaalselt ekslik.

LAURI VAHTRE

Kahjuks ei tunnista ei toidupood ega bensiinijaam kiituskirju maksevahendina.

HILJA KIIK

Tiiu Kuurme võiks selgitada meile, kuidas siis praktikas näeks välja see naisi austav palgavõrdsus, mis lubab neil endale meelepäraseid töid teha meestega võrdse palgataseme juures? Kas hakkame meditsiiniõdedele maksma sama palka kui kirurgidele? Koristajatele sama palka kui ettevõtte juhtidele? Raamatukoguhoidjatele sama palka kui programmeerijatele? Seda nimekirja võiks jätkata. Paraku enamik madala riskitaseme, erialaoskuste, kõrge tööturvalisuse ja mugavate töötingimustega ameteid on olemuselt sellised, mis ei tooda just palju lisandväärtust, ja seega on ka vastavalt tasustatud. Mida kõrgemad on tööga seotud riskid, seda kõrgem ka palk. Millal viimati sai tööpostil surma mõni müüja? Ehitajaid aga sureb tööpostil iga aasta. Kas see pole piisav põhjendus, miks neil ametitel on rohkem kui kolmekordne palgavahe?

AHTI TAMM

Pinkeri raamat oli popp-publitsistika, ma ei peaks seda tõsiseltvõetavaks teaduslikuks allikaks, mis käsitleb võrdselt nii enda hüpoteesi toetavaid kui mittetoetavaid andmeid. Nii düsleksia kui autismi diagnooside esinemuse kohta on samuti erinevaid uuringuid, erinevaid tulemusi (sõltuvalt kasutatud metoodikast) ja erinevaid põhjendusi. Eks iga ideoloog valib välja need, mis tema teesidega paremini kokku sobivad.

HILJA KIIK

APA on sedavõrd tõsiseltvõetav organisatsioon, et ei jaga William Jamesi raamatupreemiaid ideoloogidele, vaid teadlastele. Lisaks – piisab pilgust raamatus toodud viidetele, veendumaks tõsiseltvõetavuses. Ega ta püstitagi hüpoteesi, vaid pigem teeb meta-analüüsi ilmunud teadusartiklite põhjal. Jah, äärmuslikule feminismile kui ideoloogiale võib see olla ärritav.

AVO-REIN TEREPING

Töötan koolis ja näen, et poiste hulgas on düsleksikuid ja autiste kordades rohkem kui tüdrukuid. Uuringud, mis väidavad vastupidist, ei ole praktikas kuidagi tõestatud.

IGOR KAASIK

Suurepärane. Ja kui enam muu ei aita, tuleb oponent «ideoloogiks» tituleerida.

LAURI VAHTRE