Aleksander Laane: jagame Eesti Energia kaheks

Aleksander Laane Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti vajab uut suurt taastuvenergia ettevõtet, mis kuulub otseselt sadadele tuhandetele Eesti kodanikele, paigaldab tuhandeid päikesepaneele ja sadu kodumaal toodetud tuulegeneraatoreid ning hoiab raha ja töökohad Eestis, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane.

Eesti Energia tuleb kaheks jagada. Eesti vajab uut suurt taastuvenergiaettevõtet, mis kuulub otseselt sadadele tuhandetele Eesti kodanikele, paigaldab tuhandeid päikesepaneele ja sadu kodumaal toodetud tuulegeneraatoreid ning hoiab raha ja töökohad Eestis. Euroopa Keskpanga võlakirjaprogramm on suurepärane võimalus Eesti energiapöörde finantseerimiseks ja ekspordivõimekuse parandamiseks. Põlevkivi ahjuajamine on aga ühise vara raiskamine eriti kallil moel, mille põhitulemuseks on reostus, haigused ja lühem elu.

Tänapäeva probleemid Ida-Virumaal pole tekkinud üleöö. Need on valitsuse kuritegeliku hoolimatuse õiekesed. Rohelised hoiatasid selliste  arengute eest juba 2007. aastal ning pakkusid lahendusi, kuid ei see ega järgnevad riigikogu koosseisud ole suutnud ega tahtnud kriisidest õppida ega midagi ette võtta. Valitsuse praegunegi plaan siduda ressursi- ja keskkonnatasud nafta hinnaga on ebaloogiline ja ebakompetentne.

Kas kõlbmatuks muudetud maad, reostatud vett ja õhku või mürgist tuhka saab tonni põlevkivi kohta olema vähem vaid tänu sellele, et nafta hind langeb? Ei, ei saa! Reostuse ja ressursihävitamise osaliseks korvamiseks võetava niigi madala tasu vähendamine pole mitte millegagi põhjendatav. Põlevkivi on meie ühine vara ning seda ei tohi ebaõiglaselt väikese hinna eest maha parseldada! Vähe sellest – Reformierakonna niiditõmbajate ja kaasanoogutajate tegevus ei too ka riigile midagi head ning on korruptsioonihaisuline. Samamoodi pole mitte kuidagi õigustatud puidupõletamine suurtes põlevkivi-elektrijaamades. Ökoloogiliselt ehk ökonoomselt on puidu jm biomassi kasutamine põhjendatud vaid lokaalsetes jaamades, kus toodetakse koos nii elektrit kui ka sooja. Viimast peab saama kohapeal kasutada.

Seitsmepunktine plaan Eesti energiatootmise ajakohastamiseks:

Esiteks on Eesti Energia vaja Saksamaa suurte energiafirmade RWE ja E.ON eeskujul kaheks jagada. Fossiilkütustel põhinev tsentraliseeritud ja reostav tootmine jääb ühte ettevõttesse oma saatust ootama, kõik taastuvenergiaga seotu läheb aga üle uude taastuvenergiaettevõttesse. Saksamaal astuti see samm siis, kui selgus, et söel põhineva elektritootmise tekitatud kahjum ähvardab energiafirmad ühes tükis põhja viia.

Uus Eesti taastuvenergiaettevõte moodustatakse ühistulisel alusel ja osalus on avatud eelkõige kõigile Eesti kodanikele, kes selleks soovi avaldavad. Meeldetuletuseks: ühistulises ettevõttes on igal osanikul, olgu ta eraisik või firma, üks hääl. See on tulundusühistute püsivuse ja kriisitaluvuse alus, sest teistel naha üle kõrvade tõmbamine tabab igal juhul ka sind ennast.

Riik soosib kodanike ettevõtlikkust ning toetab osaluse omandamist uues ettevõttes. Toetatakse kohalike, kogukondlike energiaühistute teket, nagu ka nende ühistute osalemist uues üleriigilises taastuvenergiaettevõttes. Järgnevad sammud peavad tagama, et osalemine ettevõttes on absoluutsele enamikule kodanikest võimalik ja kasulik.

Teiseks antakse suurem osa CO2 kvooti üle uuele taastuvenergiaettevõttele, et finantseerida Eesti üleminekut taastuvenergiale. Taastuvenergiatasu kaob alguses rohelise elektri tarbijate arvetelt, seejärel ka teistelt arvetelt, muutudes fossiilenergia tootja ehk reostaja tasuks.

Kolmandaks kasutab Eesti ära Euroopa Keskpanga võlakirjaprogrammi võimalused, et paigutada saadud raha taastuvenergiat tootvatesse seadmetesse, nagu päikesepaneelid, tuulegeneraatorid, koostootmisjaamad jne. Võlakirjaprogramm võimaldab kasutada raha, mille intress on null või lausa miinusmärgiga. Kui me oskasime aidata Kreekat raha lihtsalt ära andes, siis nüüd on meil aeg ennast ise aidata.

Ettevõtte ühistuline vorm võimaldab turvaliselt kaasata ka praegu välispankade arvetel kasutult seisvat raha ja paigutada selle energiatootmisesse. Kuna elektrienergiat on nähtavas tulevikus igal juhul vaja, see on ostetav kaup ja meie lähiümbruses valitseb energiadefitsiit, siis on see üks kindlamaid ja mõistlikumaid rahapaigutamise viise.

Raha kasutatakse,

• et paigutada kõigile uue taastuvenergiaettevõtte osanike kodudele jm hoonetele päikesepaneelid elektri ja sooja vee tootmiseks;
• et rajada segaosalusega (uus taastuvenergiaettevõte, investeerimis- ja pensionifondid, teised ettevõtted) avamere-tuulepargid;
• et ehitada elektri ja sooja koostootmisjaamu võsa, põhu ja muu biomassi kasutamiseks, mis varustaks elektri ja soojaga väiksemaid asulaid, kus keskküttevõrk olemas või taastatav, ja suuremaid ettevõtteid;
• et ehitada sobivatesse kohtadesse biogaasijaamu ja gaasitanklaid;
• et ehitada ka Eestisse esimesed salvestusjaamad Saksamaa, Suurbritannia ja USA eeskujul;
• et rajada tuulegeneraatorite jt taastuvenergia tootmises vajalike seadmete ning energia kokkuhoidu võimaldavate materjalide eksperimentaalne ja seeriaviisiline tootmine eelkõige Ida-Virumaale;
• et uurida lõpuni kasutamata turbamaardlates oleva turba kasutusvõimalusi energiatootmises ja nende asemele tekitatavate märgalade süsinikusalvestamise võimalusi;
• et suurendada uute taastuvenergia- ja salvestuslahendustega kaitseväe ja kaitseliidu energiasõltumatust.

Päikesepaneelide jm elektritootmise seadmete planeerimisel ja paigaldamisel lähtutakse loomulikult osanike soovist ja majanduslikust otstarbekusest.

Neljandaks pakutakse kõigile, kelle sissetulek jääb alla Eesti keskmise, sh lastele ja pensionäridele, sihtotstarbelist toetust, mis katab täielikult osaluse omandamise kulu taastuvenergiaettevõttes. Teistele hüvitatakse osalus sõltuvalt sissetuleku suurusest.

Viiendaks võimaldatakse taastuvenergeetikasse ja energia kokkuhoidu otstarbekalt investeeritud raha tulumaksuga maksustatavast summast maha arvata. Nii saab igaüks oma majapidamist ökonoomsemaks muuta. Näiteks kui korteriühistu ehitab küttesüsteemi ümber kasvõi tubade kaupa reguleeritavaks, siis iga korteriomaniku kulutus peab saama tulumaksuvabastuse.

Kuuendaks lõpetatakse igasugused rahaeraldised põlevkivi põletamise ja õli tekitamise edasiseks «uurimiseks» ja suunatakse see raha taastuvenergeetika arendamisse ning põlevkivi kui nüüdisaegse ja mittereostava keemiatööstuse ressursi uurimisse.

Seitsmendaks, kõige kiiremini tehtava sammuna peab algama ümberõpe ja keelteõpe töö kaotanud inimestele, et nad saaksid töötada ka uutes, taastuvenergiaga seotud ettevõtetes.

Selle plaani täitmisega hajutame tootmise, luues tegelikku energiajulgeolekut, heaolu kasvu ja töökohti üle Eesti.