Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ekspert: Venemaa ei peaks konventsionaalses konfliktis NATOga vastu rohkem kui kaks kuud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Vladimir Bekiš | FOTO: Erakogu

Viimastel kuudel on vene meedias palju juttu sõjast läänega. Millega see on seotud ja millised võiksid olla tõenäolised stsenaariumid, räägib Postimehele vene sõjaline ekspert ja endine kaadriohvitser Vladimir Bekiš.

-Viimasel ajal on vene trükimeedias ilmunud palju artikleid sõjast. Hiljuti sattusin lugema ühte, kus kirjeldatakse, kuidas Vene sõjavägi purustab Prantsusmaa ja Itaalia, teises artiklis kirjutab autor sellest, et Suurbritanniale ja Californiale on tarvis heita tuumapomm, kolmandas sellest, kui kerge on hävitada saksa armeed juba piiridel. Kellele ning milleks on seda sõjapropagandat tarvis? Miks see on just viimastel kuudel esile kerkinud?

Põhjusi on mitu, peamine neist on võimude püüd kinnitada rahvale, et nad on kõige tugevamad, kõige julgemad ja võitmatud, lisaks on võimud iga hetk valmis kasutama kõiki relvi, mis nende arsenalis on. Teine oluline põhjus on Venemaa nõrk majanduslik olukord ja olematud tulevikuperspektiivid. Kolmas põhjus on impeeriumi «fantoomvalud» – kahetsetakse Nõukogude Liidu lagunemist. Ma mäletan hästi, kuidas nõukogude ajal kirjutati ajalehtedes, et kui vaja, lööb nõukogude armee kõik 48 tunni jooksul puruks ja tankid seisavad La Manche’i kaldal, Pariisi võtavad meie tankidiviisid ära ühe päevaga. Praegu on Venemaal suur igatsus Nõukogude Liidu järele, mida kõik nii hirmsasti kartsid, igatsus jõu ja võimsuse järele, mis asendab rahva heaolu ja majanduse õitsengu.

Majanduslik olukord on halb. Venemaa eelarve sõltub 60 protsendi ulatuses nafta ja gaasi müügituludest. Möödunud aasta eelarve tehti arvestusega, et naftabarrel maksab 80 dollarit, kuid tegelikult kujunes hind tunduvalt madalamaks. Tänavuse aasta eelarve tehti arvestusega, et barrel maksab 60 dollarit, hiljem korrigeeriti seda 50-le, kuid praegu maksab barrel alla 30 dollari! Saamata jäävad tohutud summad, mida ei ole kuskilt mujalt võtta. Isegi kui nafta hind tõuseb 45 dollarile, pole tohutu suurel maal ikkagi mingeid tulevikuväljavaateid.

Tegelikult on Venemaa statistika järgi esirinnas näiteks selles osas, kui palju tuleb aastas kõrgkoolidest insenere. 460 000 aastas, just kui tohutu potentsiaal. Paljud usuvad tänaseni, et vene inimene on leiutanud kõik, alates lambipirnist kuni lennukini. Kuid vaadake näiteks 2015. aasta kümne olulisema teadussaavutuse ja leiutise nimekirja – seal pole ühtegi vene leiutist ega saavutust. Venemaa ei suuda ülejäänud maailmaga tempot pidada ja kui valitsus seda mõistab, siis hakatakse otsima muid lahendusi.

Kuid millised saavad olla need lahendused? Kumminuiad, et sundida end austama oma riigi elanikke. Välismaalasi hirmutame hävitamisega. Just sellepärast hirmutataksegi, et vene tankid tungivad Euroopasse ning Californiale visatakse tuumapomm. Valitsus on pannud rõhu militariseerimisele. Koolides taastatakse isegi VTKsid («Valmis tööks ja kodumaa kaitseks»). Ühiskonda harjutatakse mõttega, et sõda on võimalik ja võib-olla ka möödapääsmatu. Inimelu hinnatakse läänes ja Venemaal erinevalt, viimases pole seda kunagi eriti kõrgelt hinnatud. Põhimõtteliselt naaseb vana nõukogudeaegne mentaliteet: rahvast on palju, temaga võib teha mida tahes, ta kannatab kõik välja.

-Oletame, et Venemaa ning NATO vahel puhkeks konventsionaalne konflikt. Millised stsenaariumid oleksid teie arvates kõige tõenäolisemad?

Venemaal on võimas armee, kuid relvastus on vananenud. See on üks põhjusi, miks otsustati siduda end Süüria konfliktiga. Süüria kujutab endast suurepärast polügooni, kus on võimalik kontrollida vene relvade efektiivsust ja kvaliteeti. Kas mäletate sõda Gruusiaga? Vene sõjavägi näitas end väga nõrgana. See on ka põhjus, miks järgnevalt on Putin armee tugevdamisele sedavõrd palju tähelepanu pööranud. Käimas on sõjaväe ümberrelvastamine, kuid see on väga keeruline, kuna Venemaa on tehniliselt ülejäänud maailmast maha jäänud ning pärast Krimmi anneksiooni kehtestatud lääne sanktsioonid piiravad juurdepääsu lääne tehnikale.

Sõja korral jääksid löögi alla Venemaa lähinaabrid, kuid lühikeseks ajaks. Pika konflikti jaoks pole Venemaal ressursse. Armee koosneb suuresti kutsealustest, väljaõpe on neil puudulik. Venemaa teeks panuse lennuväele, üritaks hävitada infrastruktuuri, lennuvälju, rivist välja viia sidet ning segada vene maavägedele vastu liikuvate vastase vägede ümberpaigutamist. Süüria konflikt on näidanud, et 40 protsenti tiibrakettidest ja lennukipommidest ei tööta. Praegu käib töö tehastes, kus toodetakse tiibrakette kolmes vahetuses, et vananenud moona kiirkorras välja vahetada. Kui konflikt NATO riikidega puhkeks, siis variseks Venemaa 1,5–2 kuu jooksul kokku, kuna ressursse suureks konfliktiks ei jätku.

-Mõni kuu tagasi demonstreeris Vene armee telekanal Zvezda «kogemata» ülisalajase tuumatorpeedo projekti, mis on võimeline hävitama ookeani ääres paiknevad lääneriikide linnad. Kuid see seaks ohtu ju ka Vene riigitegelaste ja ametnike kinnisvara ning nende lähedased, kes sellistes linnades elavad. Kas niisugused demonstratsioonid on lihtsalt bluff?

Seda tehti meelega ning seal polnud mitte mingeid salajasi andmeid. Maailmale taheti näidata, et meid on tarvis karta. Tuumatorpeedo väljatöötamine algas juba nõukogude ajal; vene inimestel on unikaalne kalduvus välja mõelda asju, mis kellelegi teisele pähe ei tule. Nõukogude Liidu ajal mõeldi Hruštšovi korraldusel välja orbitaalne rakett, mis ei lendaks Ameerikasse mitte üle põhjapooluse – see on lühem tee –, vaid ümber lõunapooluse, tehes täistiiru ümber maakera ja tabades Ühendriike sealtpoolt, kust keegi ei oota. Selle süsteemi väljatöötamine oli kallis, juhtimine keeruline, kuid see töötati välja ja võeti relvastusse.

Ka tuumatorpeedoga on nii, et selle juhtimine on väga keeruline. Põhimõtteliselt oleks see allveelaevasuurune. Kõigepealt tuleks torpeedol ujuda üle ookeani Ühendriikide rannikule ning eksimisruumi ei tohi seejuures olla isegi mõnikümmend kilomeetrit. See on väga keeruline, kuna inertsiaalne navigatsioonisüsteem ega satelliitnavigatsioon ei ole sedavõrd täpsed: torpeedo peab aeg-ajalt koordinaate täpsustama. Selleks tuleks iga kord pinnale tõusta, kuna raadiosignaalid ei tungi 400–500 meetri sügavusele ookeanipõhja. Loomulikult oleks seda süsteemi võimalik juhtida allveelaevalt ja Nõukogude Liidus isegi loodi vastav juhtimissüsteem. Kuid see tähendab suuri ja võimsaid antenne, mida oleks kerge avastada ja hävitada. Põhimõtteliselt sobib Zvezda näidatud tuumatorpeedo üksnes koduperenaiste hirmutamiseks.

Inimesed, kes seisavad võimule lähedal, räägivad, et «tsaaril on katus ära sõitnud» ning ta ise peab end samuti üleval nagu segane. Kuid nendel inimestel pole muud valikut kui temaga lõpuni olla, kuna Putin on võimueliidile andnud kõik, mis neil on.

-Garri Kasparov on korduvalt hoiatanud, et kui nafta hind peaks langema alla 20 dollari barreli eest, võib Putinilt oodata mida tahes. Kuidas te kommenteeriksite? Mida võib üldse Putinilt oodata?

Ma olen Kasparoviga nõus: Putinilt võib oodata mida tahes. Praegu käib analüütilistes instituutides FSB, Teaduste Akadeemia, kaitseministeeriumi ja sõjatööstuse juures kõva töö. Kuid nendes ei ole piisavalt inimesi, kes oleksid võimelised tegema korralikke tulevikuprognoose, kuna vana analüütiline koolkond on katkenud, uusi strateege, kes suudaksid mitu käiku ette mõelda, pole peale kasvanud.

Tänapäeval tehakse seda kõike juba numbriliste meetoditega, arvutiprogrammide ja superarvutitega.

Läänes mängitakse pidevalt niisugused olukorrad läbi: käib pidev sõjalis-poliitilise situatsiooni modelleerimine, ka mitmesugused konfliktid mängitakse läbi. Sama kehtib majanduse ja nafta hindade kohta. Muide kõige võimsam arvuti on hoopis hiinlastel, ameeriklased plaanivad tuleval aastal tööle saada veel võimsama.

Venemaal sellist võimekust pole, loodetakse ajudele, kuid ka ajusid ei jätku enam. Esitatakse ülesanne: naftabarrel maksab 20 dollarit, millised oleksid riigi sissetulekud? Mängitakse läbi mitmesugused arengumudelid, kuid kõik jõuavad üheni: pole raha palkadeks, pensioniteks ega jätku ka enam sõjaväele, ehkki sõjalisi kulutusi ei kavatse keegi vähendada. Varsti pole enam raha millekski.

Ja ainuke, millele loodab Putin: vene rahvas pingutab jälle püksirihma ja hoiab endal kartuliga hinge sees. Praegu kõlab igal pool: «Pingutage rihma!» Venemaal on vaja sõda – selle arvele saab kirjutada kõik vead ja puudused.

  • Vladimir Bekiš on sündinud 1958. aastal Ukrainas
  • Lõpetanud Moskva Füüsikatehnilise Instituudi ja Možaiski-nimelise sõjaakadeemia Leningradis
  • Teenis 12 aastat raketivägedes, töötas sõjalistes uurimisinstituutides, arendades raketikaitsesüsteeme
  • Sõjaväest lahkus 1990. aastate algul, pärast seda töötanud naftakompaniides Venemaal, Aasias, Lähis-Idas ja Lõuna-Ameerikas.
Tagasi üles