Ekspert: Venemaa ei peaks konventsionaalses konfliktis NATOga vastu rohkem kui kaks kuud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
26. jaanuar 2016 12:00
Vladimir Bekiš | FOTO: Erakogu

Viimastel kuudel on vene meedias palju juttu sõjast läänega. Millega see on seotud ja millised võiksid olla tõenäolised stsenaariumid, räägib Postimehele vene sõjaline ekspert ja endine kaadriohvitser Vladimir Bekiš.

-Viimasel ajal on vene trükimeedias ilmunud palju artikleid sõjast. Hiljuti sattusin lugema ühte, kus kirjeldatakse, kuidas Vene sõjavägi purustab Prantsusmaa ja Itaalia, teises artiklis kirjutab autor sellest, et Suurbritanniale ja Californiale on tarvis heita tuumapomm, kolmandas sellest, kui kerge on hävitada saksa armeed juba piiridel. Kellele ning milleks on seda sõjapropagandat tarvis? Miks see on just viimastel kuudel esile kerkinud?

Põhjusi on mitu, peamine neist on võimude püüd kinnitada rahvale, et nad on kõige tugevamad, kõige julgemad ja võitmatud, lisaks on võimud iga hetk valmis kasutama kõiki relvi, mis nende arsenalis on. Teine oluline põhjus on Venemaa nõrk majanduslik olukord ja olematud tulevikuperspektiivid. Kolmas põhjus on impeeriumi «fantoomvalud» – kahetsetakse Nõukogude Liidu lagunemist. Ma mäletan hästi, kuidas nõukogude ajal kirjutati ajalehtedes, et kui vaja, lööb nõukogude armee kõik 48 tunni jooksul puruks ja tankid seisavad La Manche’i kaldal, Pariisi võtavad meie tankidiviisid ära ühe päevaga. Praegu on Venemaal suur igatsus Nõukogude Liidu järele, mida kõik nii hirmsasti kartsid, igatsus jõu ja võimsuse järele, mis asendab rahva heaolu ja majanduse õitsengu.

Majanduslik olukord on halb. Venemaa eelarve sõltub 60 protsendi ulatuses nafta ja gaasi müügituludest. Möödunud aasta eelarve tehti arvestusega, et naftabarrel maksab 80 dollarit, kuid tegelikult kujunes hind tunduvalt madalamaks. Tänavuse aasta eelarve tehti arvestusega, et barrel maksab 60 dollarit, hiljem korrigeeriti seda 50-le, kuid praegu maksab barrel alla 30 dollari! Saamata jäävad tohutud summad, mida ei ole kuskilt mujalt võtta. Isegi kui nafta hind tõuseb 45 dollarile, pole tohutu suurel maal ikkagi mingeid tulevikuväljavaateid.

Tegelikult on Venemaa statistika järgi esirinnas näiteks selles osas, kui palju tuleb aastas kõrgkoolidest insenere. 460 000 aastas, just kui tohutu potentsiaal. Paljud usuvad tänaseni, et vene inimene on leiutanud kõik, alates lambipirnist kuni lennukini. Kuid vaadake näiteks 2015. aasta kümne olulisema teadussaavutuse ja leiutise nimekirja – seal pole ühtegi vene leiutist ega saavutust. Venemaa ei suuda ülejäänud maailmaga tempot pidada ja kui valitsus seda mõistab, siis hakatakse otsima muid lahendusi.

Kuid millised saavad olla need lahendused? Kumminuiad, et sundida end austama oma riigi elanikke.

Edasi lugemiseks liitu tasulise Postimehega

Oled juba lugeja? LOGI SISSE või SEO PABERLEHE TELLIMUS
KUUPILET
5.99 € /kuu
TELLI KUUPILET
PÄEVAPILET
3.99 € /päev
TELLI PÄEVAPILET
SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL