Presidendi rolli juures ei ole põhiküsimus võimupiirides, vaid vabatahtlikus austuses. Mõelgem vanale professorile, kes ei saa noort üliõpilast käskida, küll aga mõjutada, kui viimane teda austab ja usaldab.
Kersti Kaljulaiul ei ole seda austust ega usaldust.
Kutsume tööandjaid astuma sammu edasi ja andma tagasi meie kõigi aega. Annetades oma töötajate tööd ja pühendumist, loome aitamisele suurema tähenduse ja näitame, et hoolime, kirjutavad Toomas Tamsar ja Robert Kitt.
Nomaad ei tähista enam inimest, kel pole kodu, vaid seda, kel kontor seljakotis.
Mind pole juba aastaid rahule jätnud aimdus, et tänapäevaga võrreldes on muistne Kreeka tunduvalt suurema õigusega väärt kandma austavat tiitlit infoühiskond.
Presidendivalimiste hommikul meeldib mulle mõelda, et kuigi on tegu kõige tähtsama institutsiooniga, on president ikkagi eelkõige inimene. Tema energia ja isiksus loovad pildi, millisena meie ise, aga ka ülejäänud maailm Eesti riiki teab ja tunnetab, kirjutab Evelin Ilves.
Vaata ekspertide kommentaare presidendikandidaatide välispoliitikadebatile
Ma ei tea kedagi, kelle meelest poleks vaja muuta praegu kehtivat seadusesätet, mis kehtestab presidendi ametlike kandidaatide esitamise võimaluse vaid kaks kuni neli päeva enne valimisi riigikogus ning ka valimiskogus, kirjutab majandusteadlane ja Eesti Põhiseaduse Assamblee liige Ivar Raig.
Hardo Pajula saab arvamuste avaldamiseks üsna tihti ja suurelt Postimehe paberlehe lehepinda. Tasuks aga pisut analüüsida nende üsna emotsionaalsete arvamuste loogilist ülesehitust ja seda, mida ta nende arvamustega õieti öelda tahab.
Seda teemat on juba piisavalt leierdatud. Siiski pakun välja veel ühe vaatenurga. Kõik seni väljakäidud kuus kandidaati on väärikad ja saaksid presidendi ülesandega suurepäraselt hakkama. Kuid paljud inimesed nende hulgast kedagi ei valiks. Miks?
Üks maailma tunnustatuimaid ülikoolide edetabeleid Quacquarelli Symonds World University Rankings asetas tänavu Tartu Ülikooli rekordkõrgele 347. kohale. Teine statistika näitab samuti rekordit: tänavu kaitstakse rahvusülikoolis vaid 7,6 protsenti doktoritöödest eestikeelsena.
Kümme aastat oli möödas organiseeritud kuritegevuse viimasest jõhkrast arveteklaarimisest Eestis. Kalev Kure palgamõrva järel 2005. aasta sügisel valitses seal maailmas näiline vaikus. Avalikkus oli harjunud, et nn pätipealikke puudutanud uudised kuulusid valdkonda, kus teatati, kes neist on parajasti kinni võetud ja milles neid süüdistatakse.
