Tõnu Mertsina: miks meie majandus kiduralt kasvab?

Väikese ja avatud riigina sõltub Eesti majanduse käekäik sellest, mis toimub maailmamajanduses. Meie peamine eksportiv majandusharu, töötlev tööstus, veab kaupu välja 70 protsenti oma kogukäibest. Välisnõudlus ja koos sellega meie eksport mullu vähenes. Kuigi Euroopas majandus tasapisi paranes ning ka Eesti ettevõtted suurendasid paljudesse riikidesse oma eksporti, oli valdava osa ekspordi languse taga Venemaa turg.

Kui eraldada meie koguekspordist elektroonika, elekter, mustmetallid, keemia- ja põlevkiviõlitooted, piimatooted ja joogid (ehk ligikaudu veerand kaupade ekspordist), oleks meie eksport mullu kasvanud ja andnud ka tugevama panuse majanduskasvu. Nimetatud kaupade languse põhjuseks ei ole aga meie ekspordi halvenenud konkurentsivõime, vaid nafta madalad hinnad, Venemaa sanktsioonid ja vähenenud nõudlus, elektroonikatoodete juures ühe ettevõtte tootmisotsused ja konkurentsiteemad maailmaturul ning elektritoodangu vähenemine impordi suurenemise tõttu. Lisaks nõrgale nõudlusele vähendas ettevõtete käibeid hindade langus.

Vastupidiselt ettevõtetele on tarbijatel läinud hästi. Eesti inimesed on muutunud märgatavalt rikkamaks: nende netofinantsvarad (ehk palga ja väärtpaberite ning laenukohustuste vahe) on inflatsiooniga kohandatuna kasvanud üle kahe korra. Palgad kasvavad kiiresti ja tarbimine on tugev, mis mõistagi on kasulik sisenõudlusele suunatud tegevusaladele. Paraku ei ole selline kahestunud majandus pikalt jätkusuutlik.

Vähenenud käive ja ebakindlus välisnõudluse paranemise suhtes pidurdavad omakorda ettevõtetel investeerimist, samal ajal kui kõrged tööjõukulud teevad töötajate palkamise üha raskemaks. Eestis on küll kõrged tööjõumaksud, kuid kõrgele tõusnud tööjõukulude taga on ka liiga kiire palgakasv. Selle põhjuseks on tööjõu nappus ning madal tööpuudus. Mullu avaldatud rahvusvahelise maksukonkurentsi indeksi järgi oli Eesti maksusüsteem OECD riikidest kõige konkurentsivõimelisem.

Meie tugevusteks peetakse eelkõige ettevõtete tulumaksuvabastust jaotamata kasumilt ja ühtlast tulumaksumäära. Samas ei ole viimasel ajal ettevõtete tulumaksuvabastusel piisavat mõju olnud, kuna ettevõtete investeerimishuvi on vähenenud. Sellest ei saa otsest kasu ka alustavad ettevõtted ja need, kes kasumit (veel) ei teeni, samas kui kõrged tööjõumaksud suurendavad tööjõukulusid.

Kuigi meie ettevõtete investeeringute tase SKPs on veel ELi mõistes kõrge, on see langenud juba viimase 20 aasta madalaimale tasemele (jättes arvestusest välja 2009. aasta majanduslanguse). Kui siia juurde lisada vähenev tööjõud, saame tulemuseks majanduse aeglasema kasvuvõime.

Samas tuleb arvestada, et Eesti majandus on viimase viie aasta jooksul kasvanud Euroopa kiireimate hulgas. Ühe aasta majanduskasvu aeglustumise põhjal ei saa teha veel järeldusi, justkui oleksime midagi kardinaalselt valesti teinud. Majanduskasvu aeglustumine on loomulik konvergentsis kõrgema tulutasemega riikidega.

World Economic Forumi maailma konkurentsivõime indeksi järgi oli Eesti konkurentsivõimelt mullu maailmas 30. kohal. Oleme tublisti kõrgemal kohal kui Leedu ja Läti ning ka näiteks Poola, Itaalia ja Hispaania. Swedbanki arvutatud Läänemere maade konkurentsivõime indeksi järgi on Eesti ärikeskkond paranenud juba kolm aastat järjest. Lähiregiooni keskmisega võrreldes on meil tugevam finantssektor, paremad tingimused väliskaubanduseks, hea valitsemistava ja innovatsioonikliima.

Eestisse tehtud välisinvesteeringute osakaal meie majanduses on olnud ja on ka veel praegu ELi kõrgeimate hulgas, sealhulgas oluliselt kõrgem kui Lätis ja Leedus. See annab tunnistust usaldusest ja huvist Eestisse investeerimise suhtes ning seda kinnitavad omakorda ka lõunanaabritega võrreldes Eesti kõrgemad riigireitingud.

Kui rääkida majandusest, siis peaks riigi ülesanne olema majandustegevuseks parimate tingimuste ning sellise majandusmudeli tekkimisele kaasaaitamine, mis oleks ka ajas võimalikult püsiv. Me teame, et tehnoloogia kiire arengu tõttu on paarikümne aasta pärast kadunud üsna palju praegusi ameteid ja asendunud täiesti uutega.

Kuid valida kindlaid tegevusalasid, mida eelisarendama hakata, ei ole minu arust mõistlik. Tuleviku kasvuvaldkonnad arenevad välja ühest küljest maailmas asetleidvate arenguprotsesside ja Eesti kasvueeliste, teiselt poolt aga ettevõtete endi otsingute, sealhulgas nende õnnestumiste ja ebaõnnestumiste tulemusel.