Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Merje Leemets: Eesti kool oskab hoolida ka sõja eest põgenenud lastest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Merje Leemets | FOTO: Tairo Lutter

Kiltsi põhikooli direktor Merje Leemets kirjutab oma kooli kogemusest laste õpetamisel, kes pärit teistsuguse kultuuritaustaga peredest.

Eesti keele tund Kiltsi kooli neljandas klassis. | FOTO: Tairo Lutter

Kiltsi põhikoolil on kahe aasta jagu kogemust eesti keelest erineva kodukeelega õpilastega – nii kristlaste kui ka moslemitega. Eelmises Õpetajate Lehes ilmunud artiklis lähtus orientalist Martti Kalda oma ekspertteadmisest islami ja araabia kultuuri kohta, kuid tema tõstatatud probleemid on hüpoteetilised ning ei vasta reaalsele olukorrale Eesti koolides ega ülejäänud Euroopa kogemusele.

Sõjapõgenike lapsed õpivad eesti keeles suhtlema nelja kuuga

Viis aastat tagasi oli Kiltsi põhikool üks väike mõisas asuv maakool, milletaolisi on Eestis sadakond. Kas me võisime viis aastat tagasi öelda, et oleme sõjapõgenike lastele hariduse andmiseks valmis? Ilmselt mitte. Aga praegu on meie koolis pagulaslapsi kümnendik õpilastest. Julgen hinnata, et eelmisel aastal saime neile lastele turvalise õpi- ja kasvukeskkonna pakkumisega väga hästi hakkama.

Kasutame eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste õpetamiseks end tõestanud ja tulemuslikku keelekümblusmetoodikat. Nipp on rääkida lastega eesti keeles! Eestil on kuueteistkümne aasta pikkune kogemus keelekümblusega, kus võõrkeelt rääkiva õpilasega tegeletakse ainult eesti keeles. Suhtlemisel ja üksteisest arusaamisel on abiks kehakeel, tegevused, pildimaterjal, tunnustamine. Lisatööd on, aga õpetajad kasutavad aktiivõppemeetodeid, mis toetavad kiiremat keele omandamist. Samuti on meil spetsiaalselt keelekümblusmeetodeid toetavat õppematerjali.

Kiltsi põhikooli õpetajad on saanud sihtasutuse Innove keelekümbluskeskuse abiga selgeks keelekümbluse põhialused, ees ootavad veel täienduskoolitused. Rõõmustamiseks on põhjust, sest kõik septembris kooliteed alustanud pagulaslapsed on suutelised jaanuariks oma mõtteid lihtsas, kuid selges eesti keeles väljendama. Hea meel on ka selle üle, et nende vanemate huvi kooli tegemiste vastu on suur, tihti suuremgi kui eesti lastevanematel.

Seega, araabia keelt valdavaid õpetajaid meil vaja ei ole olnud. Tõlgi abi on vajalik, kui pagulaspäritolu laps kooli tuleb, tema arengu- ja probleemvestluseks ning suhtluseks vanematega. Afganistani laste vanemate puhul käis tõlkimine inglise keele kaudu.

Kultuurierisused saab lahendada kokkulepetega

Lahendamatut kultuurikonflikti ei ole meie kool veel kogenud. Kõik oleme saanud lahendada kokkulepete abil. Meie moslemitest õpilased esinesid kõik kooli jõulupeol ilma probleemideta. Lapsed võtavad osa klassi üritustest ja kooli väljasõitudest. Tütarlaps kannab küll peakatet, kuid seda teeb ka nii mõnigi eesti neiu. Kaasõpilasi see ei häiri, mingeid märkusi pole tehtud.

Söögivahetunnil einestavad kõik koos. Moslemi lapsed saavad reedel järgmise nädala menüü, kodus vaadatakse see üle, ning kui koolitoidus sisaldub sealiha, on lastel oma võileib kaasas. Magustoit ja puuviljad sobivad alati. Ka meie, Eesti lastegi seas on neid, kes ühte või teist ei söö. Ramadaangi meid ei sega, sest näiteks sel aastal on see koolivaheajal. Seega ei näe me koolis paastumisest närvilisi lapsi. Ka siis, kui ramadaan langeks kooliajale, saaksime perega sõlmida toimivad kokkulepped nii, et usutoimingud õppetööd ja koolielu ei häiriks.

Kaasõpilaste tõrjuvast suhtumisest oleme samuti üle saanud, seda tuli ette esimeste pagulaslaste saabumisel, kuid nüüdseks on meie koolis kultuurilise mitmekesisusega harjutud. Lapsed näevad teises lapses mängukaaslast, sõpra ja kaasinimest.

Iga meie koolides õppiv laps on erinev ning ta võib vajada veidi erinevat kasvu- ja arengukeskkonda. Selles ei eristu sõja eest põgenenud õpilased teistest, näiteks eesti keelest erineva kodukeele või ka Eestisse tagasipöördujate lastest. Samuti on Eesti koolides aastaid õppinud vahetusõpilased, kes samuti ei ole eesti kultuuritaustaga ega räägi alguses soravalt eesti keelt.

Kutsun kõiki üles lähtuma sõja ja vaesuse eest põgenenud õpilaste saabudes kooli eelkõige lapsest ja tema vajadustest. Abi ja tuge saab nii haridus- ja teadusministeeriumilt, sihtasutusest Innove kui ka teistelt koolidelt ja omavalitsustest, kellel kogemus juba olemas.

Tagasi üles