Merje Leemets: Eesti kool oskab hoolida ka sõja eest põgenenud lastest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
19. jaanuar 2016 23:55
Merje Leemets | FOTO: Tairo Lutter
Eesti keele tund Kiltsi kooli neljandas klassis. | FOTO: Tairo Lutter

Kiltsi põhikooli direktor Merje Leemets kirjutab oma kooli kogemusest laste õpetamisel, kes pärit teistsuguse kultuuritaustaga peredest.

Kiltsi põhikoolil on kahe aasta jagu kogemust eesti keelest erineva kodukeelega õpilastega – nii kristlaste kui ka moslemitega. Eelmises Õpetajate Lehes ilmunud artiklis lähtus orientalist Martti Kalda oma ekspertteadmisest islami ja araabia kultuuri kohta, kuid tema tõstatatud probleemid on hüpoteetilised ning ei vasta reaalsele olukorrale Eesti koolides ega ülejäänud Euroopa kogemusele.

Sõjapõgenike lapsed õpivad eesti keeles suhtlema nelja kuuga

Viis aastat tagasi oli Kiltsi põhikool üks väike mõisas asuv maakool, milletaolisi on Eestis sadakond. Kas me võisime viis aastat tagasi öelda, et oleme sõjapõgenike lastele hariduse andmiseks valmis? Ilmselt mitte. Aga praegu on meie koolis pagulaslapsi kümnendik õpilastest. Julgen hinnata, et eelmisel aastal saime neile lastele turvalise õpi- ja kasvukeskkonna pakkumisega väga hästi hakkama.

Kasutame eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste õpetamiseks end tõestanud ja tulemuslikku keelekümblusmetoodikat. Nipp on rääkida lastega eesti keeles! Eestil on kuueteistkümne aasta pikkune kogemus keelekümblusega, kus võõrkeelt rääkiva õpilasega tegeletakse ainult eesti keeles. Suhtlemisel ja üksteisest arusaamisel on abiks kehakeel, tegevused, pildimaterjal, tunnustamine. Lisatööd on, aga õpetajad kasutavad aktiivõppemeetodeid, mis toetavad kiiremat keele omandamist. Samuti on meil spetsiaalselt keelekümblusmeetodeid toetavat õppematerjali.

Edasi lugemiseks liitu tasulise Postimehega

Oled juba lugeja? LOGI SISSE või SEO PABERLEHE TELLIMUS
KUUPILET
5.99 € /kuu
TELLI KUUPILET
PÄEVAPILET
3.99 € /päev
TELLI PÄEVAPILET
SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL