Ieva Ilves esimeses teleintervjuus: võin käsi südamel öelda, et mu tütar pole presidendi laps

Ieva Ilves käis külas «Kahekõnes». Foto: Ülo Josing / ERR

Eesti uus esileedi Ieva Ilvese rääkis oma esimeses teleintervjuus nii sellest, miks nad Toomas Hendrik Ilvesega just nii ruttu abielluda otsustasid, kui oma lastest ja tööst.

Ajakirjanik Indrek Treufeldt tervitab saatekülalist eesti keeles ning Ieva Ilves vastab samamoodi: «Tere õhtust!» Vestlust jätkavad nad inglise keeles.

Eesti keelest

«Teie Õ on väga kena, kas oli raske õppida Õ ütlema?» alustab Treufeldt komplimendiga.

«Oli. Meil, lätlastel, ei ole Õ-d, aga ma räägin ka vene keelt ehk see aitab Aga ma alles õpin, mõnikord ei saa ma sellele Õ-le pihta,» vastab Ieva.  Õ-d on väga püüdlikud.

Ieva sõnul on eesti keelt õppida huvitav. «Mulle meeldivad keeled ja mul on äärmiselt tore õpetaja. Ta on eesti tüdruk, kes töötab Riias Läti ülikoolis.» Ieva kinnitab, et ta naudib keeleõpet ning sooviks, et saaks sellega veel rohkem tegeleda.

Ta ütleb, et on raske hinnata, kui kaua võib eesti keele õppimiseks kuluda. «Kui ma seda rohkem kasutan, muutub see kergemaks,» kinnitab proua Ilves.  Eesti keel ei ole tema sõnul tegelikult raske, ent seda on vaja lihtsalt rohkem kasutada – rääkida, lugeda, kuulata.

Ieva õpib tähelepanuga toime tulema

«On suur rõõm teid siin tervitada. Tavaliselt kasutame selle saate alguses nimesid, ent teie puhul võib öelda ka, et teie olete meie esileedi. Kuidas see teile kõlab?»

Ieva kinnitab, et on rõõm saates olla, ehkki ta tunneb end veidi ebamugavalt ja stressis, sest see kõik on tema jaoks uus – ta ei ole sellise tähelepanuga harjunud.  «See kõik on minu jaoks muidugi uus, ka tiitel, mida te mainisite. Aga ma harjun, ma õpin. Ma tulin siia teiega rääkima. Õpin olema avalikkuse ees rohkem kui varem ja rääkima avalikkuse ees ka muudel teemadel kui ainult oma erialast.» 

Esileediks olemine tähendab, et kuulute mingil moel nüüd ka meile, see ei ole ainult isiklik küsimus, jätkab Treufeldt.

«Esiteks olen ma muidugi Toomase abikaasa ja kaaslane. See on minu esimene roll,» vastab Ieva. «See tähendab ka tema partner presidendikohustustes. Ja ma olen ka ema. Aga jah, ma mõistan, et olen mitte ainult üksikisik Toomase, vaid ka tema kui presidendi naine.» Ieva on rõõmus, et saab õppida uut rolli ja lubab, et võtab enda kanda kõik need ülesanded, mida talt selles rollis oodatakse, sealjuures muidugi ka Toomase kui inimese toetamise.

President tegi abieluettepaneku ühele põlvele laskudes

«Oleme näinud kauneid pilte teie pulmatseremoonialt. See oli privaatne sündmus ja see on arusaadav. Sellegipoolest kajastas Eesti meedia seda laialdaselt. Astume aga sammu tagasi – kihlus. Milline see hetk oli, kuidas see toimus? Ma saan aru, et tavaliselt tehakse seda üsna erilisel moel,» küsib saatejuht.

«See oli väga eriline hetk, eriline sündmus,» vastab Ieva ja lisab, et esialgu läbisid mõlemad ilmselt mõttes erinevaid etappe.  «Ilmselt mõtlesime, kas see töötab. Toomas mainis seda mõtet esimest korda lihtsalt katsetamiseks, mina puhastasin samal ajal seeni. Ta sai vastuseks tagasi seene. Ta ei tõlgendanud seda ilmselt kui eid, vaid kui võimalikku jah-sõna tulevikus. Aga ta võttis seda tõsiselt ja mul on selle pärast hea meel. Ta tõepoolest tegi mulle abieluettepaneku, paludes mu kätt, andis kihlasõrmuse ja oli sellal ühel põlvel. See oli minu jaoks väga tundeline hetk,» kirjeldab Ieva.

Miks nii ruttu abielluda?

Treufeldti järgmiseks küsimuseks on väikene mõtisklus, kui oluline on elus see hetk, mil otsustad anda end ja oma aja teisele inimesele.

«See on äärmiselt oluline samm,» nõustub Ieva. Ta kinnitab, et hindab sedasorti sümboolsete hetkede olulisust elus. «Ma olen rõõmus ja tänulik, et ta valis sellise viisi oma tunnete väljendamiseks ja tegi abieluettepaneku.»

«Ikkagi otsustasite te korraldada kristlikud pulmad. Miks tegite sellise otsuse?» küsib Treufeldt.

«Ma arvan, et me mõlemad usume, et see on meie jaoks väga oluline pühendumine ja me oleme valmis seda kõrgeimal tasemel tunnistama – minema kirikusse ja ütlema seda jumala ees. Leian, et mõningail hetkedel elus tunned, et on midagi suuremat, mis on oluline ja kõik ei ole käega katsutav,» selgitab Ieva. «Kirikul ja jumalal oli väga sümboolne roll ja tähendus meie jaoks meie teineteisele pühendumise kinnitusena.»

«Minu jaoks on see esimene abielu, ma ei ole varem abielus olnud ja ma tundsin tõesti, et see on õige tegu,» kinnitab ta.

Treufeldt teatab, et jätkab presidendi abielu poliitilise tähendusega: «Sest mõned inimesed Eestis ütlevad, et tseremoonia jaoks oli liiga vara. Miks mitte oodata?»

«Miks mitte oodata,» kordab Ieva vaikselt ja nendib, et see on ikkagi abiellujate omavaheline otsus. «Meie tundsime mõlemad kindlalt, et see on meie jaoks õige aeg. Te teate, on avalikult teada, et me oleme sõbrad või me tunneme teineteist tööalaselt juba väga kaua. Me ei ole teineteise jaoks uued ses plaanis, kes me oleme, mida me teeme, mis on meile elus oluline, meie väärtused, tööalane koostöö – see oli kõik juba väga tugev taust. Kui suhe sel suvel, ütleme uude dimensiooni liikus, oli selle taga juba pikaajaline sõprus. Tundsime lihtsalt, et see on õige aeg,» räägib ta.

Eesti meediakajastus ärritab isegi Toomast

«Ma ütleks, et meediakajastus Eestis ja Lätis on olnud kahest erinevast galaktikast,» jätkab Treufeldt. «Eestis on see olnud küllalt kriitiline. Mida see teie jaoks tähendab?»

«Kuna ma alles õpin eesti keelt, ei jõua ma kõigi detailideni ja ma küsin Toomaselt, mis seal on ja ma näen, et isegi tema on ärritunud,» vastab Ieva.

«Aga kriitikast üldiselt – olen selline inimene, kes püüab kõike paremini teha, kui on võimalik end parandada, võtan kriitikat tõsiselt,» jätkab ta. Ieva tunnistab, et mõtleb kriitika peale sageli ja on sedasorti inimene, kes püüab end pidevalt parandada ja täiustada. «Aga ma saan aru, et ei saa olla kõigi jaoks piisavalt hea ja võib-olla ei ole ka vaja olla kõigile piisavalt hea. Aga ma õpin, ma annan endast parima ja ma kuulan, mida inimesed mu ümber ütlevad.»
 

Ieva: kinnitan käsi südamel, et minu tütar ei ole presidendi laps

«Mida ütlete, kui nad küsivad teilt teie laste kohta?» jätkab Treufeldt.

«Ma ei tunne end mugavalt oma lastest rääkides. Nad tulevad mu minevikust ja on mu eelmise suhte lapsed. Ma tahaks neid sellest suurest avalikust tähelepanust eemal hoida. Aga ma tean, et inimesed küsivad ja mind ei üllata, et teie küsisite. Ma tean, et eelkõige on siin küsimuseks olnud minu tütar,» ütleb Ieva. Ta teeb pausi. «Mul on sellest raske rääkida. Ta on minu eelmisest suhtest, mis lõppes kahjuks väga kurvalt.» 

«Ma arvan, et kõigil on selliseid kogemusi, kui kaotad kellegi, keda sa armastad või kellega oled väga lähedane. Ma ei tea, kui kerge on üldse kellelgi sellest rääkida, eriti avalikult. Mul on ka oma lähedaste sõpradega sellest raske rääkida.»

«Kuna ma tean, et see küsimus on olnud õhus ja on väga oluline, mõtlesin ma sellele ja tahan öelda siin teile ja siinsele rahvale, et ma võin panna käe südamele ja öelda, et minu tütar ei ole presidendi laps. Ta on minu tütar endisest suhtest ja kahjuks see inimene ei saa teda enam kaitsta, sest teda ei ole enam meie seas.»

«Mul on sellest väga raske sellest rääkida ja loodan, et inimesed austavad seda ja mu laste privaatsust.»

Ieva tööelu

«Suur aitäh selle otsekohese avalduse eest,» sõnab Treufeldt. Ta jätkab hoopis teisel teemal. «Praktilisest vaatepunktist olete te spetsialist, teil on oma tegevusvaldkond, te töötate Riias kaitseministeeriumis. Kuidas saate nüüd hakkama oma tööeluga?»

Ieva kinnitab, et ta on ka Toomasega rääkinud sellest, et kavatseb oma tööga jätkata. Sealjuures on küberturvalisus ka tema ja Toomase ühiseks huviks. Ieva kinnitab, et nad püüavad leida võimalust samaaegselt nii oma tööga jätkamiseks kui Toomase kõrval Eestis kohustuste täitmiseks.

«Vahel tundub, et küberturvalisuse on poliitikud üle võtnud, nad kasutavad neid kenasid moesõnu, ent tehtud ei ole midagi. Mida te sellest arvate?»

«See on moesõna,» nõustub Ieva, ent leiab, et praeguses inforuumis kaotavad paljud sõnad oma sisu. See on aga lai teema, mis võib tähendada väga paljut. Tehtud on palju, ent on raske pidada sammu sellega, mida tähendab küberturvalisus – kui palju ja kuidas midagi kaitsta –  ja kuidas piiritleda kuritegevust.

«Üks põhjus, miks ma seda valdkonda naudin, on see, et valdkond on uus, midagi ei ole kivisse raiutud,» räägib Ieva. Oma tööd näeb ta õppimise ja millegi uue loomise protsessina.

Järgmiseks uurib Treufeldt, millist riiki peab Ieva kõige huvitavamaks neist endistest Nõukogude Liidu riikidest, kus on elanud ja töötanud.

«Raske öelda, sest neil kõigil on olnud oma võlu,» vastab Ieva. Ta on töötanud näiteks Valgevenes, kus tegeles väga keerulistes oludes demokraatia, sõnavabaduse ja inimõiguste olukorra parandamisega.

Aserbaidžaan ja vene keel

Viimane välismaine töökoht oli tal Aserbaidžaanis. «Ma ütleks, et see on iga diplomaadi unistustetöö, sest see on riik, kus kerkivad kõikvõimalikud küsimused: religioon, energia, inimõigused, seal on sõjatsoon (Mägi-Karabahh), Iraan, Venemaa.» Ieva sõnul saab diplomaat sealt kogemuse kõikvõimalike küsimustega tegelemiseks. Ta õppis seal palju erinevaid ühiskondi mõistma. «Kuigi me tuleme kõik Nõukogude Liidust ja meil on sarnane taust, ent oleme väga erinevad selles, kes me oleme ja kuidas asju näeme.»

Treufeldt uurib, kas see tähendab, et mingil moel oli Ieval seal lihtsam töötada kui kellelgi, kes tuleb näiteks Prantsusmaalt.

«Meil oli see kogemus Euroopa delegatsioonis küll,» vastab Ieva. Ta toob välja, et abiks on ka vene keele oskus.

«Vestleme vene keeles?» ütleb Treufeldt vene keeles.

«Vestleme, võib,» vastab Ieva, samuti vene keeles. Jätkavad nad siiski inglise keeles.

«Mul tuli pähe üks mõte. Me kohtume esimest korda ja see on teie esimene teleesinemine ja teleintervjuu. Olles väga otsekohene, mul on teiega miskipärast palju lihtsam vestelda kui presidendiga. Sest meil on sama taust,» teatab Treufeldt.

Liivlane Ieva

«Minu jaoks on palju teemasid, millest on mul palju lihtsam rääkida temaga, kui minu enda kogemustega inimestega. Ma ei tea, kuhu ma selles paigutun, aga tema toob kaasa oma tausta ja teadmised ja suurepärase vaate maailmale, mis tuleneb tema taustast. Mul on Toomasega palju vestlusi, kus tunnen, et temaga on palju lihtsam kui koduste või töökaaslastega, » vastab Ieva.

«Kas on õige öelda, et te olete liivlane?» toob Treufeldt välja meedias juba kõlanud teema.

«Ma arvan, et see on nii,» vastab Ieva.

«Mu ema perekond on pärit Salacgrīvast (Salatsist),» räägib Ieva. Ta meenutab, et paljudel siin piirkonnas, ka Toomas Hendrik Ilvesel on suguvõsas toimunud ajaloos palju segunemist, sest meie riikides on käinud mitmed erinevad rahvad. «Mul on vene vanaema – poola venelane,» ütleb ta.

«Toomas on uurinud väga põhjalikult liivlasi ja ta leiab, et ka mu pikkus – liivlased olid väga pikad ja tugevad – ta arvab, et ma pole mitte vaid geograafiliselt liivlane, vaid ka mu välimus kinnitab seda. See võib olla tõsi, sest liivlased elasid Salatsi ümbruses,» räägib ta.

«Sidemed Lätiga on väga loomulikud, kuigi siin Eestis tundub mõnikord, et me oleme unustanud, sellise lihtsa asja…» sõnab saatejuht.

«Nagu naabruskond?» küsib Ieva.

Ieva räägib, et mõtles sellele, kui nad Toomasega Obinitsas käisid. «Võib-olla on see seotud Nõukogude Liidu lagunemise ja piiride avanemisega, aga mulle tundub, et me oleme palju rohkem olnud huvitatud Ameerika kultuuriga tutvumisest, Pariisis käimisest, kõigist neist suurtest nimedest, suurtest riikidest. Miskipärast oleme unustanud, et meie naabruskond on tegelikult väga huvitav ja seal on palju avastada. Külades käies avastasin, kui huvitavad on meie naaberriigid, kultuur, paigad, ajalugu. Ja inimesed – kirjanikud, muusikud.» jätkab proua Ilves.

Ta lisab, et kuna ta on nüüd sotsiaalmeedias aktiivsem, loevad lätlased ka tema vahendusel rohkem Eesti kohta.

Kas Ieva on valmis vabariigi aastapäeva pidustusteks?

«Me liigume sinnapoole. Üks samm korraga,» naerab Ieva.

Lõpetuseks kõlab mõlema suust eestikeelne «Aitäh!»

---

Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Läti kaitseministeeriumi küberjulgeolekupoliitika koordineerimisosakonna juht Ieva Kupče laulatati 2. jaanuaril Halliste kirikus.

Abielus kannab Ieva perekonnanime Ilves, millele läti õigekirjareeglite järgi lisatakse naissoost lõpp, mistap on seal korrektne nimevorm Ilvesa.

Ieva Ilvesel on eelmistest suhetest kaks last - väike tütar Isabella ja 13-aastane poeg Ralfs Jānis. Toomas Hendrik Ilvesel on abielust psühholoog Merry Bullockiga lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992) ja abielust Evelin Ilvesega tütar Kadri Keiu (sündinud 2003).