Silvia Paluoja: võti haldusreformi lukule

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
12. jaanuar 2016 09:32
Silvia Paluoja. | FOTO: PP

Võtsin kuulda koputamist missioonitundega inimeste südamele ja kirjutasin ennast valda, kus on mu juured ja maakodu. Nüüd seisan dilemma ees, sest avalikkuseni on jõudnud omavalitsuste uue rahastamismudeli ettepanek siduda üksikisiku tulumaksu laekumine tema töökohaga.

Nii et edaspidi ei saaks seda ainult koduvald ega Pärnu, kus raha teenin, vaid töökoha juriidilise aadressi järgi hoopis Tartu. Naabrimees ei kosutaks tulumaksuga samuti enam elu- ja töökoha valda, vaid Pärnu linna kassat, sest ettevõte, kus ta leiba teenib, on registreeritud seal.

Järjekordse haldusreformi kavaga kaasneb omavalitsuste võimalik rahastamismudel, mis seoks üksikisiku tulumaksu laekumise osaliselt tema töötamiskohaga.

Sellise tulumaksu jaotamisega jääb ilmselt saavutamata ettepaneku tegijate eesmärk sundida omavalitsusi töökohti looma. Vaadake või pendelrände kaarti, mille nooled viivad läbi Tallinna ümbruse kuldse ringi valdade vaid ühes suunas, sinna, kus on jürimõisalik marjamaa. Tulumaksu muudatus annaks eelise pealinna piirkonnale ja suurtele tõmbekeskustele. Aga väljaspool neidki on väga edukaid ja innovaatlilisi ettevõtteid ja kohalikke tööandjaid, on perele töökoha loonud ettevõtjaid, kes pingutavad, et vee peale jääda, sest nende kodu on seal.

Kuid turusituatsioon võib ühel päeval jõuda niikaugele, et suur tõmbab väiksemal naha halastamatult üle kõrvade. Vändra vallas pani jõulude eel ukse kinni 20 aastat tegutsenud Pärnumaa ainus leivatööstus, mis andis tööd paarikümnele inimesele. Omavalitsusel jäi vaid nentida, et eduettevõtte reanimieerimine ebaõnnestus.

Ma ei tea, kuidas on mujal, kuid Pärnumaa omavalitsuste liit on vastu plaanile muuta üksikisiku tulumaksu jaotamise korda. Mitu Pärnumaa suurettevõtet on registreeritud Harjumaal ja liidu liikmed küsivad, kas töökohajärgne tulumaksueraldis läheb sellisel juhul peakontori või tootmisükskuse aadressi järgi. Nad näevad probleemi ka ettevõtete registreerimise korras, kus on oluline täita lahter kontaktaadressiga, kuid selle tegelikkusele vastavus ei huvita kedagi.

Üksikisiku tulumaks on koduomavalitsuse tulubaasi vundament, millele toetub lasteaia ja kooli ülevalpidamine, teede korrastamine, teenuste arendamine.

Hüüdjaks hääleks kõrbes on jäänud meeldetuletus, et enne masu laekus kohalikule omavalitsusele 11,9, pärast kärbet vaid 11,4 protsenti üksikisiku tulumaksust. Samal ajal on riik lisanud neile ülesandeid, mille katteks on määr jõudnud 11,6 protsendini.

Linnade ja valdade tulubaas tuleb taastada kärpe-eelsele tasemele nii tulumaksumäära, tasandusfondi kui ka teederaha kaudu. Arukas oleks ka käibemaksust osa eraldamine kohalikku eelarvesse, mis ühtlasi oleks lisastiimul ettevõtluse ergutamiseks.

See oleks õige võti haldusreformi lukule.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL