Paul Keres sündis Narvas 7. jaanuaril 1916, mistõttu andsid tema sünnile ja elule tooni maailmasõjad ja verine revolutsioon. Nagu tema kodumaa ja suurem osa Ida-Euroopastki sattus Keres maletajana natsliku Saksamaa ja kommunistliku Venemaa vahelise võitluse ja tümitamise ohvriks.
Kogu rahva tragöödia peegeldus ilmekalt ühe suurmehe elukäigus. Et Keres jõudis neist kohutavatest takistustest hoolimata sellistesse kõrgustesse, sunnib vaid piinavalt mõtlema, mida ta oleks võinud veel saavutada, kui elu oleks andnud talle ausa ja väärika võimaluse end näidata.
Teise maailmasõja lõpul jäi Keres koos oma maaga NSV Liidu ikke alla. Nõukogude spordipropagandamasin hindas tema võimeid, aga teda koheldi alati teise klassi kodanikuna, olgugi tema anded ja tulemused igati esimesest klassist. 1948. aastal maailmameistri selgitamiseks peetud turniiri ajal tehti üheselt selgeks, et Keres ei tohi võita nõukogude malepatriarhi Mihhail Botvinnikut. Eesti lipu all võisteldes olnuksid Keresel head šansid Botvinnikut lüüa, ent sama lipu all polnud tal selleks võimalustki.
Poliitika ei suutnud siiski takistada Kerese fantastilisi tulemusi ja imeilusat malet täis karjääri. Ta võitis väga tugevad Nõukogude Liidu meistrivõistlused kolmel korral, sealhulgas 1951. aasta turniiri, kus saavutas esikoha kõige tugevamate mõeldavate vastaste, sealhulgas Botvinniku ees. Elegantse ja agressiivse mängija puhul, nagu Keres oli, on igati kohane, et ta on jäädvustanud oma nime igaveseks maleajalukku mitte «kaitse» või «süsteemiga», vaid hävitavate tagajärgedega Kerese rünnakuga.
Keres suri selgelt enneaegu 1975. aastal peagi pärast seda, kui oli võitnud oma viimase turniiri Vancouveris, kus teda peetakse seniajani meeles iga-aastase mälestusturniiriga. Talle endale ja eestlastele on suur au, et Kerest peetakse nii hästi ja tunnustavalt meeles sellest hoolimata, et talt rööviti ajaloo keerdkäikude ja intriigide tõttu parim võimalus viia Eesti lipp maleolümpose kõrgeimasse tippu.
Garri Kasparov on New Yorgis asuva Inimõiguste Fondi esimees ja endine male maailmameister (1985–2000).