/nginx/o/2013/09/05/2143985t1hd086.jpg)
/nginx/o/2015/12/10/4784889t1h5b22.jpg)
Rahvastik väheneb, aga eakate arv ja vajadus arstiabi järele kasvavad, kirjutab Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet.
Raul-Allan Kiivet: valed arvud valitsuse Exceli tabelis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2015/12/07/4777223t1h84f4.jpg)
Minister Arto Aas ütles õigesti: Eesti elanike arv väheneb ja valitsemiskulusid tuleb seetõttu vähendada. Küll aga jäi rehkendusest tegemata teine pool – rahvastiku vähenemine ei tähenda haigete arvu vähenemist ja et tervishoidu saab kokku tõmmata.
Tegelikult on vastupidi: tervishoidu on vaja rohkem raha, et palgata rohkem personali.
Seoses sündide arvu vähenemisega noorte ja tööealiste arv küll väheneb, kuid eluea pikenemise tõttu vanemaealiste koguarv hoopis suureneb. Statistikaameti rahvastikuprognoosi alusel on Eestis 2040. aastal üle 65-aastasi elanikke 55 000 võrra enam kui 2010. aastal, kokku 282 000. Üle 85-aastaste arv selleks ajaks kahekordistub ja eakaid on siis enam kui 38 000.
Kui loodetakse, et 20 000 lisanduvat üle 85-aastast on terved ja saavad hakkama nutikate e-lahenduste abil, siis kahjuks see nii ei ole ning enamik neist vajab toetatud elamist ja arstiabi. Riiklikus vaates tuleb juurde ehitada kümneid hooldekodusid ja mitmekordistada hooldusravi võimalusi ja personali.
Tervishoid on heaoluühiskonnas, sh ka Eestis, kasvav majandussektor, mis elanikkonna vananemise tõttu vajab üha enam töötajaid. OECD riikides on viimase kümne aasta jooksul kasvanud nii arstide kui ka õdede arv suhtarvuna elanikkonda keskmiselt 1,5–2 protsenti aastas. Kui aastakümnega kasvab arstide-õdede arv 20 protsenti, siis peab olema rohkem ka tugipersonali, sest muidu tervishoid ei toimi. Eestis kahjuks ei ole kümne aasta jooksul arstide ja õdede arv kasvanud, mis muudab üha halvemaks tervishoiuteenuste kättesaadavuse.
Õdede puudus on meil kõige teravam, aga selle kõrval vajaks eesti patsiendid palju enam hooldajate, füsioterapeutide, psühhoterapeutide ja juhtumikorraldajate abi, et suudaksime üles ehitada patsiendikeskse tervishoiu.
Exceli tabeli abil saab modelleerida, prognoosida ja riiki juhtida küll, aga arvud tuleb tabelisse kanda õiged, muidu ei tule rehkendus välja.