Ahto Lobjakas: Balti passiunioon

Ahto Lobjakas Foto: Peeter Langovits

Euroopa Liitu ei pruugi sellisena, nagu me teda tunneme, kauaks jätkuda. Suhtelises vaikuses, vähemalt Eesti poolt vaadatuna, toimus reedel Brüsselis ühenduse siseministrite kohtumine, millel otsustati – Financial Timesi osundades –, et «EL jätkab plaaniga panna paus Schengeni reeglitele». Praktikas on praegu tegemist Saksa-Prantsuse initsiatiiviga, sihtmärgiks Kreeka, mille territooriumi on sel aastal läbinud enam kui 700 000 põgenikku. 

Kreeka on tõrkunud ELi sekkumise vastu oma sisejulgeolekusse, kuid lubanud nüüd piirivalveagentuuri Frontex ametnikel asuda Kreeka enda piirivalvurite kõrvale piirile Makedooniaga. Ateena meelemuutus tuli pärast ähvardust, et plaan lubada Schengeni peatamist kuni kaheks aastaks on esmajoones mõeldud võimalusena riik ülejäänud piiriunioonist väevõimuga eemaldada.

Probleem ei ole siiski ainult Kreekas. Peaaegu kõik sinna saabunud põgenikud on tulnud Türgist, kus viibib praegu enam kui kaks miljonit süürlast ning kelle piir on lahti nii Süüria kui ka Kreeka poole. Kreeka probleem on seega tegelikult Türgi probleem, mille lahendamiseks EL on seni olnud võimeline viskama vaid paar miljardit eurot. Teiselt poolt on tegemist Saksa, Austria ja Põhjamaade probleemiga, kuhu tahab jõuda enamik sel aastal  ELi jõudvast hinnanguliselt 1,2 miljonist illegaalsest rändajast.