Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/06/2877456t1h9571.jpg)
/nginx/o/2014/03/06/2877456t1h9571.jpg)
Euroopa Liitu ei pruugi sellisena, nagu me teda tunneme, kauaks jätkuda. Suhtelises vaikuses, vähemalt Eesti poolt vaadatuna, toimus reedel Brüsselis ühenduse siseministrite kohtumine, millel otsustati – Financial Timesi osundades –, et «EL jätkab plaaniga panna paus Schengeni reeglitele». Praktikas on praegu tegemist Saksa-Prantsuse initsiatiiviga, sihtmärgiks Kreeka, mille territooriumi on sel aastal läbinud enam kui 700 000 põgenikku.
Kreeka on tõrkunud ELi sekkumise vastu oma sisejulgeolekusse, kuid lubanud nüüd piirivalveagentuuri Frontex ametnikel asuda Kreeka enda piirivalvurite kõrvale piirile Makedooniaga. Ateena meelemuutus tuli pärast ähvardust, et plaan lubada Schengeni peatamist kuni kaheks aastaks on esmajoones mõeldud võimalusena riik ülejäänud piiriunioonist väevõimuga eemaldada.