Ei salga, et selle artikli kirjutamise ajendiks oli Tervise Arengu Instituudi juhataja Maris Jesse 23. novembril ilmunud essee («Alkoholitootjad ei ole vastutusest huvitatud», PM), mis illustreeris hästi ka sotsiaalministri teadlikult valitud suhtumist. Mind häirivad väga minister Ossinosvki ja valitud ametnike usaldamatu suhtumine ettevõtlusesse, täiskasvanud inimeste õigustesse teha ise informeeritud otsuseid, vabaduste piiramine ilma mõjude analüüsita ja täielikult puuduv tahe kellegagi üldse midagi läbi rääkida, argumente kõrvutada ja seisukohti vahetada. Kuid nüüd lähemalt.
Alkohol on meiega olnud alates tsivilisatsiooni sünnist ja pole mõtet eitada, et alkoholi liig- või väärtarvitamine põhjustab probleeme. Kuid neid probleeme pole võimalik lahendada käskude ja keeldudega (ajaloos on seda proovitud). Tuleb aru saada, et probleem pole alkoholi tootmine ja vastutustundlik müümine, vaid see, kuidas inimesed otsustavad alkoholi tarbida. Nii nagu on Eestis vähenenud ülekaalulisus, aga kasvanud rasvumine, on ka alkoholi tarbimisega – väär- ja liigtarvitamisega. Nagu kirjutas Mikk Salu oma analüüsis, tegeleb sellega konkreetne vähemus ning enamus elanikkonnast on asunud viimase kümnendiga tarbima alkoholi mõõdukamalt. Nagu on arenenud ühiskond, nii on ka mõõdukamaks ja viisakamaks muutunud tarbimine.