/nginx/o/2015/11/19/4714963t1h621e.jpg)
Oleme täna Euroopa Liidus ja NATOs ja meil on euro, aga küsimus on, kuhu ja kuidas edasi, kirjutab keemiaettevõttes töötav Kalev Kikas.
Kalev Kikas: Eesti riigi püsimiseks on tarvis Euroopa Föderaalriiki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seoses rahvusvahelise olukorra ja jõuvahekordade muutumisega Euroopas ja kogu maailmas tuleb meil eelkõige mõelda Eesti riigi julgeolekule ja Euroopa Liidu piiride kaitsmisele.
Mulle tundub, et Eesti riigi püsimajäämise nimel tuleb meil lähiaastatel loobuda iseseisva rahvusriigi staatusest Euroopa Liidu koosseisus ja olla valmis tugeva keskvõimuga föderaalse ELi moodustamiseks.
Selle vajalikkust ilmestab kujukalt tänase ELi bürokraatia ja saamatus toime tulla pagulaste teemaga ning üha suurenev konkurents Aasia kasvavate majanduste ja USAga, lisaks võimalikud julgeolekuriskid Venemaaga.
Väga suur probleem on, et ELi piirid ei pea ja meil ei ole piisavalt ressurssi ja relvajõude, et võimalike ohtude korral reageerida. Leian, et Kreeka riigipiiri Vahemeres peaksid valvama ja kaitsma nii sakslased, eestlased kui teised ja meie riigipiiril Venemaaga võiksid olla muude ELi liikmesriikide piirivalvurid koostöös kohalikega.
Meie tänane julgeolekugarantii NATO ei pruugi ilma USA suureneva kohalolekuta Euroopas mõne aasta pärast enam toimida. Võttes sealjuures arvesse tänase ELi rahvuslike liikmesriikide killustatust ja eriarvamusi pagulasprobleemide ja julgeolekuküsimuste lahendamisel, ei ole meil tulevikus mitte kellegi abile loota.
Samas on Venemaa muutunud viimase viie aasta jooksul rahvusvahelises geopoliitikas järjest agressiivsemaks ja sarnase kursi jätkumisel ei ole meil muud valikut, kui tugevdada ELi kui liitriiki heas lootuses, et meie kaitsevõimekus seoses sellega paraneb.
Üks oluline teema on ka Eesti riigiaparaadi suurus ja maksumaksja kulutused selle ülalpidamisele tulevikus. Karm statistika ennustab, et lähima viie aasta jooksul väheneb Eestis töövõimelise elanikkonna ja maksumaksjate arv 30 000 võrra ja ilma sündimuse või sisserände suurenemiseta see tendents aastate jooksul aina suureneb.
Meil tuleb jätkuval mõelda, kuidas Eesti riiki õhemaks teha ja riigiaparaadi kulutusi vähendada. Arvan, et Euroopa Liidu Föderaalriigi korral oleks meie riigikogu optimaalne suurus 50-60 saadikut. Võrdluseks olgu mainitud, et Taani rahvaarv on üle 5 miljoni ja nende parlamendis on alla 200 saadiku. Šveitsi riigi parlamendiliikmetele makstakse riigi keskmist palka ja parlamenti kandideerivad reeglina aatelised inimesed, kes on enamuses juba eelnevalt materiaalselt kindlustatud.
Euroopa Liidu Föderaalriigi loomise korral oleks sarnaselt USA osariikide ja Venemaa oblastitega kuberner, kes alluks otse ELi presidendile ja relvajõudude ülemjuhatajale. Eesti riigi presidendi ja peaministri ametid koos vastavat institutsioonidega kaoksid ära, saaksime oma riikliku sektori õhemaks ja käsuliinid lühemaks.