Ahto Lobjakas: Euroopa islamiäärmuslased sarnanevad koolitulistajaile

Ahto Lobjakas. Foto: Peeter Langovits

Esmajärjekorras on oluline öelda, et tuleb hoida selge joon selle vahel, mida me praegu Pariisis näeme ning põgenikekriisi ja integratsiooniteemade vahel, kommenteerib kolumnist Ahto Lobjakas.

Ehkki praeguste ründajate kohta kindlad andmed veel puuduvad, näitab senine kogemus – Pariisis aasta alguses toimunu, aga ka terrorirünnakud Madriidis ja Londonis –, et tegemist ei ole mitte esimese vaid teise või kolmanda põlve immigrantidega, selgitab Lobjakas.  

Sedalaadi isikud on sündinud Euroopas, seal samas riigis, kus nad rünnaku toime panevad, kokku puutunud äärmuslastega ja radikaliseerunud, käinud ka näiteks Süürias.

«Tegemist on Euroopa probleemiga, mida mina seostaksin otsejoones Breiviku ja koolitulistamistega,» räägib Lobjakas. Ründajad on enamasti noored mehed, kes sarnaselt koolitulistajatele ja Breivikule on mingil põhjusel ühiskonnast võõrandunud.

Lobjakas nimetab nende motivaatoriks väärastunud romantikat. Breivikul olid narratiivi keskmes Templirüütlid, islamistlikel Euroopas sündinud äärmuslastel on selleks ISISe ideoloogia, ent romantilises struktuuris.

Romantilisi kujutelmi järgivad ka need teismelised neiud, kes Süüriasse äärmuslaste juurde lähevad. «Neid motiveeriv on oluliselt vähem Allah ja palju enam Harry,» sõnab Lobjakas. Need neiud püüavad Harry Pottery raamatuis ja mujal nähtud romantilist kangelaslikkust ja sisukust.

Need noored otsivad oma elule mõtet. Paradoksaalne on sealjuures, et traditsioonilises islamis ei ole selline individualistlik eneseotsing aktsepteeritav. Seal on oluline kogukond, väljastpoolt seda mõtet otsiv indiviid lõigatakse kogukonnast ära. «Nad on individualiseerinud ja nende eneseteostuse otsimine on sedasi sügavalt läänelik,» leiab Lobjakas.

Rohkem paralleele on sellisel individualistlikul lähenemisel romantiliste kangelaste kui islami traditsiooniga. Sealjuures meenutab Lobjakas, et läänelikkuseni viivad välja ka ISISe äärmuslaste juured. Nad on seotud Al-Qaedaga, see läbi mitme vaheetapi aga Moslemi Vennaskonnaga. Moslemi Vennaskonna abil eksporditi aga islamiühiskonda seal hästi töötavaid ideid, mis pärinesid samas läänest.

Lobjakas leiab, et kõige suurem viga, mida saab teha ekstremismiga võideldes teha, on kuulutada võitlust defineerimata samas, mis see äärmuslus on.

Lobjaka sõnul on oluline meeles pidada, et äärmuslus Pariisis ja Afganistanis või Pakistanis on väga erinevad asjad. Läänes tegutsevad äärmuslased võivad olla Süürias kohtunud nende teistega, aga nende radikaliseerumise mehhanismid on täiesti erinevad, mistap tuleb nendega ka erineval moel võidelda. Islami süüdistamine sealjuures ei aita, see toetab vaid ohvritunde tekkimist. Ohvritunne on aga miski, mida oleme näinud ka Breiviku puhul.

Tuleb ka meeles pidada, et vägivaldsed islamiäärmuslased ja Süüria põgenikud on täiesti erinevad inimesed.