Wesse Allik: Eestis rünnati USA sõdureid? Aga keda, kus ja miks?

Wesse Allik Foto: Erakogu

Lugedes meie endise kaitseministri Sven Mikseri järjekordset jutlust sellest, kuidas «tahaksin nördimusest ja piinlikkusest maa alla vajuda. Rassistid solvavad ja ründavad Tallinna tänavail Eestit kaitsma saabunud liitlassõdureid nende nahavärvi tõttu!», saab küsida ainult, kas härra eksminister on muutunud siiliks mürakarude koomiksis, kellel on oma paanikaosakond, kirjutab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu liige Wesse Allik.

Mikseri juttu edasi lugedes selgub, et õhuväe ülemale Jaak Tarienile olevat rääkinud õppustel viibiv USA eskadrilli ülem: «Küsisin täpsemalt ning sain teada, et need liitlased, kelle nahavärv on kohalikust veidigi erinev, peavad Tallinnas tihti verbaalseid ja vahel ka füüsilisi rünnakuid taluma.»

Millistest juhtumitest me siin räägime? Keda rünnati ja kes ründas? Kus rünnati, mis asjaoludel täpsemalt? Millal algatas politsei uurimised… Teatavasti on isikuvastane rünne Eestis kriminaalkorras karistatav.

Kus on meie politsei silmad, kui meil tihti rünnatakse verbaalselt ja füüsiliselt USA sõdureid? Miks see ajakirjandusse jõudnud pole?

Ühelegi küsimusele ei saa me aga ühtegi konkreetset vastust. Tegelikult räägime siin kuulujutust, mida praegu ei kinnita ükski fakt.

Kes on süüdi?

Kokkuvõtvalt, ilma ühegi fakti või reaalselt tõestust leidnud juhtumita ja puhtalt Facebooki kuulujutu baasil, arvab meie kahekordselt endine kaitseminister, et: «Ässitaja kannab kaassüüd ja peab kandma ka seaduse ees vastutust. Alaväärsuskompleksides vaevlevaid ja psüühiliselt nõrku inimesi on võimalik tõugata vihakuritegudele, sisendades neile, et «kui on must, näita ust» või et «valge rass on ohus».»

Kohe on teada ka süüdlane – EKRE.

Kui see pole otseselt sildistamine ja vihakõne, siis mis see on? Tõestatud faktidel ja neutraalsel pinnal analüüs?

Sealjuures rääkides sotsiaaldemokraatidest, siis 2012 liitus nendega Vene Erakond Eestis. Nendega sai isiklikult kokku puututud 2011. aasta riigikogu valimistel. Tegemist oli äärmiselt NATO- ja Ameerika-vaenulike «seltsimeestega», kes seda väga häälekalt ka väljendasid. Vene Erakond Eestis ridades on kandideerinud ka ameeriklaste suur «sõber» Dmitri Klenski.

Sama hästi võis Ameerika sõdureid solvata ning rünnata ka mõni sotsiaaldemokraatide liige. Miks see on vähem usutavam? Liitudes sotsiaaldemokraatidega hakkasid «seltsimehed» kohe Ameerikat armastama?

Eestlane olla on häbi, taheti nördimusest maa alla vajuda ja jõhkratest kuritegudest räägiti ka Vao süütamisel. Valitsus süüdistas rahvast, süüdistas EKREt ja keda kõike veel.

Kaks kuud on möödas ja endiselt pole teada, et ühelgi eestlasel (ükskõik kas passi või rahvuse järgi) ega EKRE-l oleks üldse mingi seost selle kuritööga olnud. Tegemist võis vabalt olla ka näiteks FSB provokatsiooniga, vaimselt haige inimesega, kellele lihtsalt meeldib vaadata, kuidas asjad põlevad või millegi muuga.

Ühtegi tõendit pole mul ega ka kellelgi teisel.

Ainus, milles meil nüüd on tõendid ja milles saab kindel olla, et meie valitsuspoliitikute seas on paljusid, kes tõttavad kiirelt süüdistama oma rahvast ja seda ilma igasuguste tõenditeta.

Poliitikute suhtumine

Seda tehakse äärmiselt suure kirglikkusega: kui Vao põlengule reageeriti päevapealt ja seda kõige kõrgemal tasemel, siis aasta alguses kahe hukkunud lapsega tulekahju jättis meie poliitikud täiesti külmaks.

Sellest saab kahjuks lugeda välja, et meie valitsevate poliitikute suhtumine on «Euronewsi ei koti, kes ja kuidas siin kohalikest talupoegadest elab või kärvab, aga pagulased…».

Kas selline pagulaste ja põliselanike eristamine pole ka mitte rassism? Rassism põliselanike vastu?

Meie poliitikute väljaütlemistel on ka vaenuliku välismeedia dimensioon.

Russia Today võib kirjutada pika artikli, kuidas täiesti loomastunud fašistidest eestlased pidevalt peksavad musti ameeriklasi, kes on neile appi tulnud, sealjuures viidates meie endisele kaitseministrile. Seal poleks nagu millegi üle vaielda… Isegi meie enda kaitseminister tunnistab seda, mida Vene meedia on kogu aeg rääkinud.

Kas meie endise kaitseministri «vihakõne», milles pole ühtegi fakti, pole meie riigile ohtlik? Kas kõik need sõnavõtud ei loo maailmas kujundit, et me oleme superfašistid?

Normaalse riigi elanik on harjunud, et valitsevad poliitikud ei kasuta omaenda rahva kohta selliseid väljendeid. Isegi Merkel pole kasutanud sellist sõnavara Saksamaa põgenike vastaste rünnakute kohta, mis on olnud palju hullemad, kui Vao oli – ta pole kordagi öelnud, et tal on sellepärast häbi olnud olla sakslane. Sellist sõnavara kasutab Merkel siis, kui ta räägib holokaustist.

Tahes tahtmata võib tekkida meie poliitikute sõnavõttude põhjal väljaspool Eestit mulje, et meil toimub midagi väga hullu, mis läheneb genotsiidile.

Tundub, et see, millega Vene meedia hakkama ei saanud – kujutada eestlasi tõeliste fašistidena, saavad hakkama meie endi poliitikud.