Eestil puudub toimiv uimastipoliitika: kergeloomulise kanepi tarbijaid represseeritakse, ülihävitavale fentanüülile pole suudetud 15 aastat piiri panna, osutab kolumnist Ahto Lobjakas.
Ahto Lobjakas: Kanep tuleb seadustada
Viimasel nädalal on kolm asja kenasti heitnud valgust Eestis puuduvale uimastipoliitika debatile. Esiteks, Kanada sai uue peaministri. Teiseks, 76 kutsealust 200st andsid Võrus positiivse narkotesti. Kolmandaks, PPA narko- ja organiseeritud kuritegevuse talituse juht Leho Laur ütles usutluses Delfile, et Eesti ühiskond pole valmis kanepi seadustamiseks.
Kanada liberaal Justin Trudeau on lubanud oma riigis aga just sellega alustada. Eesti kutsealused kinnitasid Nihilist.fm-is avaldatud andmeid: kolmandik 15–24-aastastest meestest on teinud kanepit. Eestil pole aga mingil põhjusel muud uimastipoliitikat kui klammerdumine masendavasse status quo’sse.
Viimane tõik on eriti rabav, kui vaadata Lauri toodud paralleeli alkoholiga: kui Eesti ei tule toime selle seadusliku uimasti kontrollimisega, siis kanepiga avataks veel üks rinne ühiskonna enesehävitusele. Sõna-sõnalt ütleb kõrge politseiametnik, et riigi alkoholipoliitika on hukutav.
Huvitav fakt iseenesest, aga ametnikul on poliitiline kate. Töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski teatas teisipäeval Facebookis mõjusalt: Eestis leiab aset tuhat alkoholisurma aastas, tarbimine alaealiste seas on valdav, lokkavad seotud vägivald ja korrarikkumine, riik kaotab kaks protsenti SKTd aastas. See kõik ongi põhjus, miks on alanud ühiskondlik debatt, piiratakse alkoholimüüki ja -reklaami.
Laur aga räägib kanepist täpselt vastupidi – välistab debati juba eos: sest ühiskond pole valmis, võib-olla 20 aasta pärast.
Ometi ei sure Eestis kanepisurma aastas ükski inimene. Kanepisurma lihtsalt pole võimalik surra. Surmav üledoos nõuaks organismilt 40 000 korda rohkem THC (toimeaine) omastamist, kui on vajalik «pilve minekuks». Alkoholi suhtarv on viis kuni kümme korda: kolm õlut teeb purju, 15–30 tapab. Kolm mahvi kanepit uimastab, 120 000 tapab.