Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Marko Rillo: OÜ teeb vabaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Marko Rillo | FOTO: Erakogu

Maailmas töötab üha enam inimesi mikroettevõtjana, kes pakub oma teenust sageli üksinda ja eelistab palgatööle sõltumatust. OÜ-tamisele halva maine loomise asemel võiksime hoopis mõelda, kuidas ühemehefirmana töötamist soodustada.

Paljud meist on olnud olukorras, et kolleeg või tuttav küsib, kas saaksime/tahaksime vabal päeval lisa teenida ja ühe teise firma jaoks mõne tööotsa teha. Nii mõnigi osakonnajuhataja on jõudnud äratundmisele, et tahaks ette võtta suuremalt, kui tööandja valmis on, ent ise nullist ettevõtjaks hakata ka ei tihka, sest laenud vajavad maksmist. Mõlemal juhul võiks töötaja palgatöö kõrvalt vähehaaval oma äri alustada.

Kui oma firma juba toimib, võib töötajal ühel hetkel tekkida küsimus, miks ei võiks ta palgatööst loobuda ja müüa firma kaudu oma aega, energiat ja oskusi ka oma praegusele tööandjale. Sellest kõigest võib välja kasvada edukas firma, mis pakub kvaliteetset teenust mitmele firmale, sh esialgsele tööandjale.

Sellest võidavad kõik: töötaja saab võimaluse teha huvitavamat tööd ja võtta selle eest sõltumatuna vastutuse. Tööandja saab laiema silmaringiga teenusepakkuja, kes oskab oma tegevusse põimida teiste klientide juures saadud kogemusi.

Tööpakkumistest hakkab juba praegu silma, et sageli ei otsita mitte enam personalispetsialisti, vaid personali partnerit, kes töötaks koostöös firmajuhiga ja pakuks talle personalijuhtimise teenust.

Uuringud näitavad kõikjal töösuhte piiride hägustumist. Töötajad hindavad varasemast enam paindlikkust. Eriti millenniumi põlvkonna noored on küll eesmärgikindlad, aga ei seosta teed oma eesmärkide poole enam kindla organisatsiooni või vahetu juhiga, vaid peavad tähtsaks vabadust.

Samuti hägustuvad ettevõtluse piirid. Paari aasta eest avaldasid Joseph Raffiee ja Jie Feng Academy of Management Journali veergudel üllatava uuringu alustavate ettevõtjate edu kohta. Esmapilgul võiks eeldada, et edukamad on need ettevõtjad, kes riskivad täiega ja äri alustades pühenduvad sellele kogu hingest. Selgus, et tegelikult on edukamad hoopiski need, kes alustavad ettevõtlusega pigem järk-järgult, tehes samal ajal veel senist palgatööd. Nad jäävad suurema tõenäosusega ellu ja nad suudavad oma tegevust laiendada.

Ülaltoodust tulenevalt otsustasime EASi tellimusel valminud Eesti juhtimisvaldkonna uuringus pühendada «OÜ-tamisele» eraldi alampeatüki. Meie eesmärk polnud keskenduda maksude optimeerimisele, vaid saada selgust paindlikkuse ja ettevõtlikkuse vahekorras. Püüdsime mõista, kuidas suhtuvad firmajuhid sellesse, kui töötajad on aktiivsed ka mujal.

EASi juhtimisuuringu andmed näitavad, et Eesti nooremate ja haritumate töövõtjate seas on hakanud levima suundumus, et keskastmejuhid ja tippspetsialistid loovad oma osaühingu, mille kaudu teenust pakkuda.

Mõnedes ettevõtetes on sedalaadi tegevus täpselt reglementeeritud. Väga üksikutes ettevõttes antakse sellises olukorras töötajatele teadlikult vabad käed. Põhimõte on lihtne: kui töö on tehtud, siis vabal ajal võivad nad teha, mida soovivad. Valdavalt on aga pilt pigem nukker – paindlikkust piirab juhtide hoiak. Nad eeldavad, et alluv peab olema nähtav ja kontrollitav. Kui Soomes pakub enamik firmasid paindlikke töövorme, siis Eestis alla poole firmadest.

Siit üleskutse: kui meie firmajuhid soovivad paremini hakkama saada pealekasvava põlvkonnaga ning leida laiema silmaringiga ja nutikamaid partnereid, siis tuleks neil anda oma töötajatele võimalus vabamalt OÜ-tada. Aga jah – maksud peaksid olema kõigil makstud.

Tagasi üles