Eesti lehelugejad on õppinud ära uue sõna: «OÜ-tamine». Seda kasutatakse laialdaselt ja sellele on juurde poogitud negatiivne kõla. Sõna tähendus on samas jätkuvalt ebaselge. Käibel on kaks peamist varianti: esiteks Luisa Värgi antud kitsam seletus: «OÜ‑tamiseks nimetatakse püsiva loomuga töösuhet, kus töötasu maksmise asemel esitatakse (de facto) tööandjale igakuiseid arveid», ja teiseks laiem tõlgendus, mille järgi on OÜ‑tamine kogu osaühingu vormis teostatav ettevõtlus, eriti kui OÜ-l on vaid üks osanik ja juhatuse liige.
Kas OÜ kaudu tegutsemine on tõesti paha ja kaval juriidiline skeem maksukohustuste vältimiseks, mida üks seaduskuulekas inimene kasutada ei tohiks?