Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/10/19/4612013t1h80c5.jpg)
Olen aastaid soovitanud ühel füüsilisest isikust ettevõtjal asutada osaühing. Erinevatel põhjustel on see jäänud tegemata. Kas ma olen õhutanud seda inimest käituma vastutustundetult ja riiki petma? Ma ei arva nii. Ometi jääb viimaste nädalate meediapaanikast just selline mulje, kirjutab vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere.
Eesti lehelugejad on õppinud ära uue sõna: «OÜ-tamine». Seda kasutatakse laialdaselt ja sellele on juurde poogitud negatiivne kõla. Sõna tähendus on samas jätkuvalt ebaselge. Käibel on kaks peamist varianti: esiteks Luisa Värgi antud kitsam seletus: «OÜ‑tamiseks nimetatakse püsiva loomuga töösuhet, kus töötasu maksmise asemel esitatakse (de facto) tööandjale igakuiseid arveid», ja teiseks laiem tõlgendus, mille järgi on OÜ‑tamine kogu osaühingu vormis teostatav ettevõtlus, eriti kui OÜ-l on vaid üks osanik ja juhatuse liige.