Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/09/27/4533125t1he0b6.jpg)
Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on praegu pagulaskriisi tõttu kaotamas Euroopa mängu lausa kahel väljakul. Ühelt poolt süüdistatakse neid ebasolidaarsuses pagulaste küsimuses, teiselt poolt viib pagulasteema Euroopa tähelepanu Ukraina konfliktilt, kirjutavad TÜ politoloogia doktorandid Maili Vilson ja Thomas Linsenmaier.
Euroopa Liit näib takerduvat ühte kriisi teise järel üha kiireneva hooga. Liiga sageli paistab, et nii liikmesriikide riigijuhtide kui ka üldsuse silmis on kriisi parim lahendus taganeda rahvusriigi kujuteldavalt turvalisse rüppe. Sellisel juhul ei puuduta «meid» (sõltuvalt sellest, millises Euroopa nurgas juhtutakse elama) Kreeka kriis, Süürias möllav kodusõda ega Venemaa geopoliitilised manöövrid. Kuigi riigipiiri taha jääva maailma eiramine võib avalikkusele näida pääseteena, ei saa poliitiliste otsuste tegijad endale sellist soovmõtlemist lubada.