/nginx/o/2013/10/02/2424532t1h00ca.jpg)
Pagulaste Eestisse tulek on selge ja kindel, mistap tasuks nüüd mõelda rohkem sellele, kuidas neid ikkagi kõigi suhtes õiglaselt omavalitsuste vahel jaotada, kirjutab Otepää vallavolikogu liige Siim Kalda.
Siim Kalda: pagulased tuleb ka omavalitsuste vahel jagada õiglaselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praeguste kinnitatud plaanide kohaselt võtab Eesti kahel järgneval aastal vastu kuni 180 pagulast. Esimesed peaksid kohale jõudma uue aasta alguses. Võime kindlad olla, et nendest 180 inimesest, kes erinevatel põhjustel on pidanud jätma või jätnud enda sünnikoha, saavad järgnevatel aastatel meie kaasmaalased. See on olnud Eesti Vabariigi seisukoht ja lubadus teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Pagulaste Eestisse asumine ei sõltu enam meile meeldimisest või mittemeeldimisest.
Pagulased tulevad nagunii
Valitsus on lubanud, et vastuvõetavate sihtrühmadena eelistatakse võimalusel peresid, sh üksikvanemaga peresid, kuid kindlasti hinnatakse ka pagulaste üldist kohanemisvõimet ja potentsiaali. Erilist tähelepanu lubatakse pöörata turvalisusega seonduvate ohtude ennetamisele. Saabuva 180 pagulase puhul ei ole täna enam peamine küsimus nahavärvis, nende oskustes või muudes harjumustes. Küsimus on selles, millises piirkonnas nad siin Eestis elama hakkavad?
Saabuva 180 pagulase puhul ei ole täna enam peamine küsimus nahavärvis, nende oskustes või muudes harjumustes. Küsimus on selles, millises piirkonnas nad siin Eestis elama hakkavad?
Ettevalmistusi pagulaste jaotamiseks üle Eesti on tehtud juba suve keskpaigast, kui toimusid kohtumised omavalitsuste juhtidega.
Sotsiaalminister Margus Tsahkna ootab lähipäevadel omavalitsuste esialgset seisukohta pagulaste vastuvõtmise valmisoleku ning võimalike eluruumide olemasolu osas. Leian, et valitsuse käitumine on siinkohal kahepalgeline. Jääb mulje, et pagulasi ollakse valmis paigutama nii kõige vaesematesse kui ka majanduslikult võimekatesse omavalitsustesse – kes vaid natukene heatahtlikkust üles näitab.
Milline oli aga Eesti riigi enda positsioon pagulaste jaotamisel Euroopa Liidu liikmesriikide vahel?
Eesti ei aktsepteerinud Euroopa Komisjoni väljapakutud lahendust, mille tulemusena oleks kvootide alusel Eestisse suunatud vähemalt 1000 pagulast. Eesti positsioon oli lähtuda õiglasest piirist. Õiglane piir tähendas arvesse võtmist Eesti osakaalu Euroopa Liidu rahvastikust ja majandusest.
Omavalitsuste erinev võimekus
Eesti osakaal rahvastikust on Euroopa Liidus 0,26 protsenti ja osakaal Euroopa majandusest on 0,14 protsenti ning selle kahe keskmine on ca 0,2 protsenti. Sellest lihtsast eeldusest tulenes, et Eestisse paigutatakse kuni 180 pagulast. Arvesse sooviti võtta ka liikmeriikide varasemat immigratsioonipoliitikat ja tööpuudust, aga Eesti arvates on need ebaolulised ning kedagi ei saa karistada sellepärast, et eelnevalt ei ole pagulasi nende juurde tulnud.
Leian, et pagulaste jaotamine Eesti riigi sees peab toimuma samuti õiglase jaotuskava kohaselt ja vabatahtlikult. Omavalitsuste lõikes tuleks seega arvestada elanike arvu osakaalu riigi omast ja parimaks majanduslikuks näitajaks on tulumaksu laekumine.
Vastavad arvud on kergesti leitavad ning olen kindel, et lähtudes valitsuse väga heast Exceli kasutamise oskusest, suudetakse sobiv jaotus mõne minutiga välja arvutada. Antud lähenemine on oluline just pagulaste pärast, sest suuremates ja võimekamates omavalitsustes on ühiskonda integreerumine palju lihtsam kui väiksemates kohtades, kus puudub või on puudulik riigi tugi eri teenustes.