Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Rivo Reitmann: palun inimkeelsemalt!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rivo Reitmann | FOTO: Erakogu

Seadusetekstid ja muud ametlikud dokumendid näivad olevat midagi sellist, kus lihtsal ja arusaadaval keelel kohta ei ole. See arusaam ei ole sugugi õige, kuid seda on raske murda, kirjutab maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann.

Kujutage ette olukorda, kus olete hiljuti asunud juhtima mittetulundusühingut ning ühel päeval saate maksu- ja tolliametilt kirja, mis täis umbes selliseid lauseid: Vastavalt Vabariigi Valituse määruse § 5 lg-le 1 kui selgub, et ühingu tegevus ei vasta TuMS § 11 lg-s 2 sätestatud nimekirja kandmise nõuetele või kui ilmnevad sama paragrahvi lõikes 4 või 7 nimetatud asjaolud või kui ühing ei ole mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitanud majandusaasta aruannet, siis MTA teeb pärast asjatundjate komisjonilt soovituse küsimist ühingule kirjaliku hoiatuse nimekirjast kustutamise kohta.

Suure tõenäosusega ei saa te kohe aru, mida maksuhaldur nüüd täpselt öelda soovib. Pigem tekib rohkelt küsimusi, mis sunnivad paragrahve uurima ja kirja saatnud ametnikule helistama. See kulutab aga tarbetult aega ja tekitab emotsioone.

Ühe drastilisema näitena maksuhalduri ebaõnnestunud suhtlemisest maksumaksjaga võib tuua mõne aasta taguse meiliteavituse, mis saadeti umbes 600 inimesele. Nendest ligi 100 ehk kuuendik võttis ametiga ühendust, sest ei saanud kirja sisust lihtsalt aru. Paljud inimesed helistasid ja kirjutasid, mõni tuli kohalegi. Teadmata on nende kirjade arv, mis lihtsalt prügikasti lendasid. Teenindajad, kes ei olnud sõnumi koostamisega kuidagi seotud, said maksumaksjatelt kurjustada ning pidid oma muude tööde kõrvalt kommunikatsiooniprobleemi lahendama. Seda kõike oleks saanud ära hoida lihtsa ja läbimõeldud sõnumiga.

Hästi on võtnud asja kokku Rootsi kolleegidele tagasisidet andnud inimene: «Ma ei taha raisata oma aega sellele, et uurida maksuameti saadetud keerulisi pabereid ja muretseda, kas saan ikka kõigest õigesti aru. Ma tahan veeta oma puhkepäeva naisega koos kamina ees.» Sama soovime ju kõik – et riigiga suhtlemine toimuks lihtsalt ja loomulikult, ilma suurema kära ja segaduseta.

Hirm lihtsuse ees takistab

Riigi ja kodaniku suhtluse kvaliteeti mõjutab suuresti seadusetekstide keerukus. Sageli tundub, et seadusekeel ja inimeste räägitav eesti keel on kaks erinevat asja. Selleks et dokumendid vastaksid lugejate vajadusele, oleks tarvis korrastada ka õiguskeelt. Maksuseadusi uurides ei peaks inimene tutvuma seaduse kommenteeritud väljaandega või paluma abi juristilt, vaid suutma neid ise mõista.

Samuti takistavad inimlikku suhtlust seaduse nõuded ametlikele kirjadele. Üks näide sellisest ebakõlast on see, et seaduse järgi peab maksuhaldur andma dokumentide esitamiseks korralduse, millele kehtivad ranged nõuded. Kui paluksime maksumaksjalt dokumente lihtsalt kas telefoni või meili teel, siis tähendaks see automaatselt, et me rikume menetlustoiminguid ja eksime ise seaduse vastu.

Lisaks õiguskeele keerukusele on paraku tugev ka kantseliidi vundament. Seda on kahekümne aasta jooksul laotud mõtteviisiga, et riik peabki oma kodanikuga suhtlema ülevalt alla, sest nii on ju kogu aeg olnud.

Arusaam, et mida kantseliidi- ja paragrahvirohkem ning seadusekeelsem on tekst, seda parem, ei ole võõras ka maksu- ja tolliametis. Seetõttu on ka tööle asuval uuel ametnikul lihtsam minna kergema vastupanu teed kui võidelda bürokraatia teerulliga. Nii muudab üldine suhtumine paraku ka kirjaoskajat inimest.

Kantseliiti austava mõtteviisi murdmine on pidev ja keeruline töö. Esimene tõrge lihtsama ja selgema keelekasutuse poole liikudes tekibki tavaliselt mõistmisega, et paragrahvidele viitamine ja õiguskeele kasutamine ei tee inimesele tekstist arusaamist sugugi lihtsamaks. Harv nähtus ei ole ka hirm, et kui ametnik kasutab sõna «palun», siis ei võeta teda ja tema saadetud kirja tõsiselt.

Kas on vaja üldse kirja saata?

Kui vaadata maksu- ja tolliameti viimaste aastate tegevust, siis makse on igal aastal laekunud üle ootuste, varimajanduse osakaal on taandumas ja MTA on usaldusväärsuse küsitluses teiste ametitega võrreldes viiendal kohal. Selgel ja arusaadaval suhtlusel on selles suur osa. Selleks et maksuhaldur mõistaks maksumaksjat, peab maksuhaldur esmalt oma keelekasutusega end ise arusaadavaks tegema.

Oleme viimastel aastatel teinud suuri pingutusi oma sõnumite, eelkõige aga dokumentide arusaadavuse parandamiseks. Kogu asutuse paberimajandus peab olema selges keeles, et inimene mõistaks teksti juba esimesel lugemisel ega peaks hakkama kirja saatjale täpsustavaid küsimusi esitama. Kui me juba kord kliendi poole pöördume, siis peame tegema seda arusaadavalt ja viisakalt.

Hea keelekasutus ei tähenda meie jaoks ainult koma-punkti paikapanemist, vaid tõsist keelehoolt. Nii keskenduvad meie korrastatud dokumendid olulisele ega kubise seadustest kopeeritud lõikudest. Me ei räägi kirja saajaga kolmandas isikus, väldime kantseliiti ja umbisikulist tegumoodi ning kasutame sõna «palun». Laused ei ole enam kuus rida pikad ja tekst ei koosne ainult paragrahvidest.

Selge sõnumi eesmärgile pole suunatud mitte ainult meie kirjalikud tekstid, vaid ka lihtsad ja mugavad e-teenused, avalikud sõnumid meie igapäevaste tegevuste selgitamiseks või ametnike suhtlemis- ja keelekoolitused.

Mõtleme alati ka sellele, kas saame oma tööd ümber korraldada nii, et maksumaksjaid mitte liigse info küsimisega ega kirjavahetusega häirida.

Ent siin töö ei lõpe. Oma dokumentidesse põhjalikumalt ja lugeja pilguga süüvides ja tagasisidet kogudes oleme aru saanud, et töö selguse ja lihtsuse nimel alles algab ning peab muutuma igapäevaseks osaks meie tegevustes.

13. oktoobril, rahvusvahelisel selge keele päeval, antakse Eestis teist korda välja selge sõnumi auhinnad. Sellega tunnustatakse neid organisatsioone, kelle avalik info on arusaadav ja kergesti kasutatav. Eelmisel aastal märgiti maksu- ja tolliamet selge sõnumi võistlusel ära kategoorias «Parim selge sõnumiga tarbetekst». Tänavu osaleb meie ameti esindaja Karin Aleksandrov ka võistluse korralduskomisjoni töös.

Sellel aastal saab võistlustöid esitada kuni 30. septembrini 2015 veebilehel selgesonum.ee asuva vormi kaudu.

Tagasi üles