Rasmus Lahtvee: miks kaob koos kooli algusega liikluskultuur?

Vabatahtlik Rasmus Lahtvee. Foto: Erakogu

Paljud lapsevanemad on oma lapsi kooli viies justkui esimest korda autoroolis, kuigi väljaandmiskuupäev juhilubadel viitab aastate pikkusele kogemusele, kirjutab Eesti Abipolitseinike Kogu tegevjuht Rasmus Lahtvee.

Koos 1. septembriga saabus liikluses taaskord aeg, mis kordub igal aastal ja meenutab rohkem kevadel esimest korda aasale lastud vasikate ülemeelikut kepslemist, kui põhjaliku koolituse läbinud ja edukalt mitu eksamit sooritanud autojuhtide liiklemist.

Igahommikused ummikud muutuvad eriti suureks just kooliaasta alguses, kui pea kõik vanemad oma pere koolilapsi ise autoga tarkust taga nõudma viivad. Koolitundide samaaegne algus pea kõigis koolides põhjustab eriti tiheda liiklusvoo.

Pidev «liikluses istumine» tekitab pea kõigis meis stressi, kuid selle asemel, et seepeale sügavalt sisse ja välja hingata ning rahulikult edasi kulgeda, kipub nii mõnigi juht hoopis liikluses arutult sõeluma. Heal juhul tagab selline käitumine tõesti ehk mõnekümne sekundilise kuni paari minutilise edumaa.  Veelgi rohkem tekitab see aga stressis kaasliiklejad ja halvimal juhul isegi mõne avarii. 

«Aga ma ju näitasin suunatuld!» Jah, aga kahjuks mitte piisavalt vara enne manöövri alustamist, et teised juhid ka seda suunatuld märgata ning sellele ohutult reageerida jõuaksid.

Järgmine valukoht saabub koolide ja lasteaedade juures, kus iga lapsevanem peab oma autoga ilmtingimata peauksele võimalikult lähedale jõudma. Tundub nagu üle 20 meetri pikkune jalutuskäik oleks koolilapsele ületamatu ja ainult tippsportlastele võimetekohane saavutus. Koolimaja trepini jõudmise nimel tekitatakse mõttetuid ummikuid ka kooli juurdesõiduteedel ja eiratakse pea kõiki liiklusseaduses olevaid sätteid, mis on ju tegelikult ka teie laste ohutuse tagamiseks sinna kirjutatud.

Näiteks peatub nii mõnigi autojuht jalakäijate ülekäigurajale liiga lähedal või suisa selle peal nii, et tänavat ületada sooviv jalakäija, kooli juures enamasti koolilaps, jääb tema tõttu teiste mööduvate autojuhtide jaoks nähtamatuks või on jalakäija teeületus suisa takistatud. Ei saa ju jalakäija läbi auto ronima hakata.

Eriti kummaliseks teeb olukorra see, et enamasti on kooli kõrval olev parkla autodest täiesti tühi. Mis sellise hoolimatu käitumise tagajärjel juhtuda võib, on see, et teie enda laps ükskord teed ületades jääb ülekäigurajale liiga lähedal parkiva auto varju ja lähenev autojuht lihtsalt ei näegi teda. Tagajärjed võivad olla kohutavad. Juriidiliselt jääb süüdi eelkõige autojuht, kes lapsele ülekäigurajal otsa sõitis, kuid süüdi on ka valesti peatuja/parkija, kannatajaks aga süütu laps.

Mõelge enne, kas ikka on vaja autoga uksest ukseni saada või tasub teinekord sõiduk ohutult kas või pisut kaugemale parkida, viimane sada meetrit koolini koos jalutada ning omavahel veel mõni viimane hea sõna vahetada, mis teie lapsegi koolipäeva alguse rõõmsamaks teeb? Minut või kaks ajavõitu ei kaalu mitte kunagi üles ohutumat kooliteed!

Seega tuletan veelkord meelde, et liiklusseadus kehtib jätkuvalt ka kooli alguse puhul ja on väljamõeldud ikka ja ainult sujuva liiklemise ja ohutuse tagamiseks. See tähendab välja mõeldud just teie ja teie laste ohutuse tagamiseks! Kui te ise oma lastest ei hooli, siis miks te seda teistelt eeldate? Lapsed õpivad ikka oma eeskujusid – teid – jäljendades ja nõnda õpivad nad ka liikluskäitumist. Ohutu elukeskkond algab meist endist ja igaühe enda käitumisest.

Soovin teile ohutut ja teisi arvestavat liiklemist ning uskuge, et ka teised liiklejad teie ümber nakatuvad seejärel heas mõttes teie eeskujust. Nõnda on teie endi lastel terve kooliaasta jooksul märksa ohutum kooli ja koolist koju jõuda.

Meeldetuletusi liiklusseadusest:

1§ 39. Juhi märguanded

(1) Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu.

2§ 21. Sõiduki peatamis- ja parkimiskeeld

...

(2) Sõidukit ei tohi peatada:

...

6) ülekäigurajal, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee sõiduteega lõikumise kohal või lähemal kui viis meetrit enne neid kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga lähemal kui viis meetrit pärast neid kohti ning jalgrattarajal;