Postimees 1910. aastal: koolera tulekul
4. august 2015, 11:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametikohtade poolt ettetulnud haiguste salajapidamist ei ole meil olnud, ei ole ka karta, küll aga tuleb salaja pidamist üksikute inimeste poolt ette, nagu endistel kolerakordadel oleme näinud, nagu veel praegu kestval tõugetõbe puhul seda ette on tulnud. Mispärast salgavad inimesed haigusi, mille juures ju neil vähemalgi määral süüdi ei ole? Kuulda võib mitmesuguseid põhjusi. Pääpõhjuseks jääb kartus, et haige omaksete juurest ära haigemajasse viiakse.
Haigemaja, iseäranis veel kolerahaigemaja, sellel sõnal on paljude inimeste kõrvus hirmus kõla. Ei ole meil veel üleüldist tarvilikku usaldust haigemajade asjakohase tegevuse sisse. Mujal tung haigemajadesse, meil hirm haigemajade ees – mis on selle põhjuseks?
Ei saa öelda, et ainukeseks põhjuseks rahva rumalus on, sääl peab asjale ligemale astuma ja jälgile saada püütama, kuidas see hirm rahva sekka on saanud ja mispärast ta edasi kestab.
Sisevenemaal, näituseks, ei ole hirmu üleüldiste haigemajade ees mitte. Meil peab inimestele tihti, kui ka rahaline külg takistusi ei tee, ehk kus ilma rahata neid saaks haigemajasse mahutada, pikki seletusi andma, enne kui nad nõuusse saab haigemajasse astuma. Ei ole usaldust, et haigemajas tõesti haiguse parandamist pääasjaks peetaks ja mitte haigega ei tea missuguseid katseid tegema ei hakataks. Ei ole ka tarvilikku usaldust arstide vastu.
04.08.1910